Aigar Palmi “tiigid” Võrumaal Urvaste vallas Ruhingu külas. Vello Vijard, Uma Leht

"Kruusakoormaga veokid müristasid terve septembrikuu mööda teed varahommikust hilisõhtuni," kaebas naabertalu perenaine Mai Uus.

"Tiiki kaevan," ei tunnistanud Aigar Palm kaevandamist ja nõudis: "Kas ma olen seadust rikkunud või?"

Seda ta pole teinud – tegu on üle Eesti levinud JOKK-skeemiga.

Ausal ettevõttel läheb kaevandamisloa saamiseks aega aasta-poolteist. Geoloogiline uuring 2–4hektarisel maatükil maksab Eesti Geoloogiakeskuse hinnangul 6000–7000 eurot pluss käibemaks. Keskkonnaamet saab nõuda ka keskkonnamõju hindamist (maksab umbes 5000 eurot), karjääris müratõkkevalli ehitamist ja pärast karjääriala korrastamist.

Neist kuludest mööda nihverdaja saab kruusateede ehituse vähempakkumistel ebaausa eelise.

Aigar Palmi firma OÜ Palmeks on viimasel ajal võitnud riigihankeid kokku mahus ligi 700 000 eurot. Portaali www.riigihanked.ee andmetel ehitab-hooldab Palmeks nii Urvaste kui Võru ja Haanja valla kruusateid, firmal on leping ka RMK ja kaitseväega.

Kui mõnes lepingus on nõutud ametlikust karjäärist pärit liiva-kruusa kasutamist, siis seks puhuks on Palmeksil ka üks ametlik kaevandamisluba Võru vallas Viljahillepi karjääris.

Kes vastutab?

Pall hakkas veerema 2012. aasta kevadel, kui Aigar Palm läks Urvaste vallavalitsusse, näpus ligi kahe hektari suuruse tiigi projekt, ja rääkis, et tahab oma kinnistul Ruhingu külas kalu kasvatama hakata.

Vallaametnikud Palmi juttu ei uskunud ja küsisid keskkonnaametilt hinnangut. Amet arvas samuti, et kaevajale võib huvi pakkuda hoopis 60 000 m³ maavara. Aga seaduse järgi sai nõuda vaid vee erikasutusluba (kui veekogu pindala on üle hektari).

Aigar Palm tegi uue, kahe napilt alla hektarise tiigi projekti. Vald andis alla ja kirjutas ehitusloa välja. Keskkonnaamet pidi sellele andma oma loa. "On lihtne luba – kaevisetõend – inimesele, kes soovib kaevata vundamenti või väikest tiiki," seletas keskkonnaameti Põlva–Valga–Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle.

Ta hindas, et kui vald jätnuks ehitusloa andmata, ei oleks Palm saanud oma skeemi edasi ehitada. Urvaste vallavanemal Riho Roonil ajas selline jutt harja punaseks: "Meil ei ole sellist haridust, et hinnata, kas ta teeb tiiki või kaevandust!"

Kas tiik peab tiik olema?

Kui dokumentide vettpidavuse peale võib Palm isegi mürki võtta, siis "tiigi" vettpidavuse peale ei soovita asjatundjad tal seda küll teha.
Meil ei ole sellist haridust, et hinnata, kas ta teeb tiiki või kaevandust! Riho Roon

Aigar Palmi kinnistu nimigi on Ruusamäe (võru keeles Kruusamäe – Ü. H.). Pildilt võib näha, et augus pole vett. "Mu kaevul on 20 rõngast, suvel on vett vaevalt rõnga-kahe jagu," rääkis Mai Uus, kelle elukohani on sealt alla 500 meetri.

"Keset kruusa- ja liivamäge tiigi kaevamine on surnud ettevõtmine," hindas tiigikaevamise ekspert, OÜ Saaretu juht Kalmer Lina. "Mäe otsa saab mõnel üksikul juhul tiigi teha, kui on savipõhi ja arteesiakaev, kust vesi üles pressib."

Seda teadsid ka keskkonnaametnikud. Kui Palm läbi saanud kaevisetõendit kevadel pikendada soovis, käisid nad kohapeal mõõdistamas ja palusid vallal ehitusjärelevalvet teha: kinni ei olnud peetud projektijärgsetest tiigi piiridest ja sees puudus vesi.

Palm käis vallas "kohvil" ja tunnistas vales kohas kaevamist, küsides luba tiikide tegemiseks tegelikult kaevatud kohale. 11. augustil vald lubaski. Keskkonnaamet pidi seejärel andma aastaks uue kaevisetõendi.

"Kui on ehitatud ehitusprojektist mööda, saab vald ehitusloa kehtetuks tunnistada," andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamutalituse juhataja Maria Ševeljova vallale JOKK-skeemist väljumiseks nõu.

Pärast 1. juulit on uue ehitusloa saamine raskem. Keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna nõunik Kairi Otsiver ütles, et nüüd tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui rajatava veekogu pindala on üle hektari või eemaldatava pinnase kogus vähemalt 10 000 m³. Kui on kahtlusi, saab keskkonnaamet algatada keskkonnamõju hindamise.

Kohalik omavalitsus palus saata tiigi ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks keskkonnaministeeriumile. Kui on alust eeldada, et tiigi rajamise eesmärk on kaevandamine, siis ministeerium taotlust ei kooskõlasta ja vald saab sellele tuginedes loa andmisest keelduda.

Uuest aastast jõustuva uue maapõueseaduse järgi ei pea keskkonnaamet enam andma kaevisetõendit, kui on põhjust arvata, et loaküsija eesmärk on kaevandamine.

Lühendatult 29. septembri Uma Lehest.