Kui Eestis on mingikasvanduste roll üldises loomakasvatuses marginaalne, siis näiteks Soomes ja Taanis annavad karusloomakasvandused majandusse märgatavalt suurema panuse. Foto: Rauno Volmar

Petitsioonile kirjutasid alla ka mitmed organisatsioonid ja äriühingud.

Organisatsioon Loomade Nimel on algatanud üleskutse boikoteerida allakirjutanute tooteid seni, kuni nad on end väärinformatsiooni sisaldavast avaldusest avalikult distantseerinud.

Loomakaitsjad väidavad, et karusnahatootjate petitsiooni üleandmist tutvustavas pressiteates esineb eksitavat informatsiooni. Maaülikooli poolt maaelukomisjoni palvel koostatud karusloomakasvanduste uuringust selgub, et Eesti farmides töötavaid inimesi on alla saja, mitte kakssada, nagu aretusühing teada annab.

Ka ei puutu keelustamise protsess tuhatkonda inimest, kes töötavad Soomes valitud erialal.

Karusloomakasvatus ei ole keskkonnasõbralik valdkond; selle keskkonnasõbralikuna reklaamimise on keelanud Inglismaa, Taani, Holland, Itaalia, Soome. Ka Maailmapank peab karusloomakasvatust üheks viiest kõige enam keskkonda reostavaks tööstusharuks.