- Antioksüdandid on looduslikud ained, mis on tuntud keharakke vabade radikaalide eest kaitsva toime poolest. Uuringud on näidanud, et roheline tee on immuunsüsteemi jaoks eriti kasulik.

- Assam on India osariik. Assami tee sobib neile, kes naudivad erksavärvilist ja kanget teed.

- Darjeeling on teeistanduste piirkond Himaalaja jalamil. Darjeelingi teed on tänu selle peenele ja õrnale maitsele hakatud kutsuma teemaailma šampanjaks.

- Earl Grey on aromaatne must tee, mille hulka on segatud bergamotiõli (teatava tsitrusvilja õli).

- Käsitsi korjamine on protsess, mille käigus korjatakse käsitsi ülemised kaks-kolm lehte ja õis. See osa taimest sisaldab kõige rohkem antioksüdante.

- Kääritamine. Seda terminit kasutatakse harilikult seoses musta tee töötlemisega. Keemiline reaktsioon, mis selle protsessi käigus toimub, on tegelikult oksüdeerumine. Rohelist teed ei kääritata, seetõttu säilib selle roheline värv.

- Lehtede kvaliteediklass. Töödeldava teelehe suuruse alusel tehakse vahet neljal põhilisel kvaliteediklassil: terved teelehed, purunenud teelehed, teepuru ja teetolm. Lehe kvaliteediklass määrab nii tee värvi, kanguse kui ka maitse. Mida kõrgem on lehe kvaliteediklass, seda kauem peab tee tõmbama.

- Mate teed valmistatakse Lõuna-Ameerikas kasvava põõsa kofeiini sisaldavatest lehtedest. On eriti populaarne Brasiilias, Argentinas, Para­guays ja Uruguays.

- Must tee on enim joodud tee maailmas, moodustades kogu tarbitud teest umbes 80%.

- Närtsitamine on protsess, mille käigus laotatakse rohelised lehed õhukese kihina laiali ja närtsitatakse kas õhu käes või protsessi kiirendamiseks kuuma õhu käes. See kõrvaldab lehtedest vee ning muudab need painduvaks ja pehmeks.

- Oolongtee on musta ja rohelise tee vahepealne jook. Teelehti kääritatakse (oksüdeeritakse) ainult osaliselt, mille tagajärjel need tõmbuvad rohekaspruuniks.

- Orange Pekoe tee ei ole apelsinimaitseline (orange tähendab inglise keeles apelsini), vaid see nimi tähistab tee kvaliteediklassi. Väga kõrge kvaliteediga tee, mis sisaldab suuri lehetükke või isegi terveid lehti.

- Rooibos ehk punapõõsatee. Seda teed valmistatakse kadakasarnase põõsa nõeljatest lehtedest. See paljude Aafrika rahvaste rahvusjook on magus, värskendav ja kofeiinivaba.

- Rulli purustamine. Rullimismasinast väljuvad teelehed suurte kõverdunud tükkidena, mis seejärel jämeda traatsõela või rullipurustaja abil lõhutakse. Peen lehepuru, mis läbi sõela langeb, viiakse kääritusruumi, jämedam lehepuru aga läbib veel kord rullimise.

- Rullimine. Pärast närtsitamist lastakse rohelised teelehed läbi rullimismasina. Selle protsessi käigus lehed purunevad ning neist vabanevad mahlad, mis annavad teele iseloomuliku maitse. Kokkupuude õhuga käivitab teelehtedes esimese olulise keemilise protsessi – algab eeterlike õlide moodustumine.

- Saagikoristus. Traditsioonilistes teepiirkondades korjatakse teed käsitsi kindlate ajavahemike, näiteks 10–14 päeva tagant, kasutades erilist korjemeetodit “kaks lehte ja üks õis”. Uuemates teeistandustes kasutatakse mehhaanilist saagikoristust, kuid see ei võimalda niimoodi valida.

- Teetüübid. Olenevalt töötlemise viisist ja kääritusastmest jagatakse tee valgeks, roheliseks, oolong- ja mustaks teeks. Teesortide tohutu valik tuleneb aga suurest hulgast eri kasvupiirkondadest, võimalusest teesid omavahel segada ning samuti kvaliteedierinevustest. Lisaks teatakse punapõõsa-, mate-, taime- ja puuviljateesid.

- Teiin (kofeiin). Teest leitud kofeiini nimetati alguses teiiniks. Tegu on siiski sama ainega, mida kohvgi sisaldab.

- Tootmine. Tee kasvab troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, kus on palju päikest ja sademeid. Eriti hästi kasvab teetaim 1500–2000 meetri kõrgusel üle merepinna. Kuna teetaimed ei talu vettinud mulda ning eelistavad kasvada hästi õhutatud mullas, rajatakse istandused sageli mäenõlvadele.

- Töötlemine. Traditsioonilised teetöötlemise etapid on olnud läbi aegade samad: korjamine, närtsitamine, niisutamine, röstimine, rullimine, kääritamine, kuivatamine, sorteerimine ja pakendamine. Lisaks on olemas ka nn ctc-meetod (ingl k crushing, tearing, curling – purustamine, rebimine, rullimine), mis võimaldab tänapäeval toota suuri teekoguseid lühikese ajaga.

- Valge tee on saanud oma nime saagikoristamise ajal õisi katvate hõbedaste ebemete järgi, mis tee kuivades valgeks muutuvad. Noored lehed ja õied korjatakse vahetult enne õite täielikku avanemist ning neil ei lasta üldse oksüdeeruda. Valge tee sisaldab teetüüpidest kõige rohkem polüfenoole – tugevaid antioksüdante, mis kaitsevad keharakkusid.

Allikas: Nestea “5000 aastat naudingut teejoomisest. Sõnastik A-st Z-ni”