Piima-aedvilja supp Foto: Sven Arbet

Seda, miks on selline teguviis ohtlik selgitas Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto. „Juhul, kui supis on toidupatogeenide spoore, siis selline korduv temperatuuride vaheldumine annab võimaluse spooride idanemiseks. Kui spoorid idanevad, siis tekivad vegetatiivsed rakud, mis võivad toitu toota toksiine. Selline toit põhjustab sööjal toidumürgistuse.”

Ta tõdes, et enamikel juhtudel ei ole supis toidupatogeenide spoore ning siis ei juhtu sööja tervisega ka midagi halba, kuid eelnev jutt oli negatiivsete stsenaariumide võimalustest.

Lahenduseks oleks supi väiksemateks portsjoniteks jagamine, mis tähendab seda, et korraga taaskuumutatakse väiksem kogus suppi, mida suudetakse korraga ära süüa ehk uuesti maha jahutamine ja teistkordne taaskuumutamine jääb ära – seega on ka toiduohutus märkimisväärselt paremini tagatud.

„Kahjuks on kodused toidumürgistusjuhtumid suhteliselt sagedased ning on põhjustatud kodus valmistatud toitude kuumutamise, jahutamise ning säilitamistemperatuuride/-aegade vigadest,” ütles professor Roasto.

Enamasti on kodused toidumürgistusjuhtumid olnud põhjustatud spoore moodustavatest toidupatogeenidest nagu Cl. perfringens (liha sisalsavad supid, lihatoidud) ning B. cereus (piimatoidud, riisitoidud jms.).