INNA VAATLUS
INNA AEG
Kender kultministriks!

Oh sa pühade püss! Nii nagu meie noored lähevad iga uue Haa ja Emmi poe avamiseks juba päev varem kohale, ööbivad õues poe ees magamiskottides ja madratsitel, nii tegime meiegi, vanemad kultuuriinimesed.

Juba neljapäeva õhtul kell kaheksa läksin oma vanamees Aini, naabri-Maimu ja veel mõne loomeliitlasega meie alevi leheputka ette.

Puhusime madratsid täis, võtsime magamiskotid välja, panime kasukad ümber kere, jõime termosest kohvi ja sõime võileibu. Hakkasime külmarohu lonksude saatel uut Sirpi ootama.
See öö oli põnev. Mul oli tahvelarvuti koos Interneeduse pulgaga kaasas (pensionäride päevakeskusest rentisin). Vaatasime ETVd.

Kui minister, no see 29-hääle-mees teatas, et astub tagasi, võtsime üksteisel käest kinni ja tantsisime ümber kioski nii, nagu kultuurirahvale kohane. Ikka umpa-umpa ja trallalaa. Lõpuks väsisime külmarohust nii ära, et tegime endale kioski taha asemed.

Kui kell 9 silmad lahti tegin ja kioski tagant välja piilusin, nägin nii pikka saba, et nõukaaeg tuli meelde. Kus sai omal ajal Tšehhi botikute pärast sabas seistud!

Selleks ajaks, kui me ennast üles upitasime, oli Kenderi Sirp juba otsa saanud. Ootasin, et äkki rahva tungival soovil pakub keegi piraat-Sirpi, aga ei midagi. Ja Kenderi lend jäi ka lühikeseks.
Minu andmetel on varsti juhtumas ime. Reformierakond majandab Sirpi edasi, kuid ka IRL teeb riigiraha eest ajalehe – nimeks Vasar. Üks suursponsor pidi olema Partsi hea sõber Seli Neinar Tallinna sadamast – no see vasaraheitja, kelle käes on pool Tartut.

Vasar on vajalik koalitsiooni tervise hüvangusk – ühel Sirp, teisel Vasar. Mine tea, ehk panevad millalgi pillid kotti. Enne pole välistatud, et Vasar enne Sirbi õigeks taob.

Kellest saab uus kultuuriminister? Kas Kender kõlbab kohusetäitjaks? Aga kellelt tuleb seekord visioonidokument?

Küll need lapsed on vahvad. Tütrepoeg oli külas. Pärast väsitavat Sirbi-juhtumit jäin õhtul varakult magama nagu nott. Enne keskööd tuli poiss mu voodi juurde ja sakutas mind: “Vanaema, vanaema, tõuse üles, sa jätsid unerohu võtmata!”

MUDA MIHKEL PAJATAB
Viimasel ajal pole muud kuulda, kui tants ja trall ümber Sirbi. Asjalood on nii segaseks kruvitud, et nende lahendamiseks oleks vaja sellist meest nagu Hercule Poirot'.
Sirp tulnuks juba ammu ära kaotada ja selle asemele teha Niiduk. Tehnika on ju vahepeal kõvasti arenenud.

Kamp kultuuriinimesi plaasterdas suu kinni, nagu püüaks keegi neile vägisi mürki suhu toppida. Sa püha müristus! Kust võtta nii palju mürki? Olge ikka mõistlikud.

Tore, et vange pole unustatud ja et nende eest hakatakse tõsisemalt hoolitsema. Pättidele hakatakse ehitama suuremaid kambreid, et nad endid veel õdusamalt tunneksid. Tea, kas “Kodutunde” võttegrupp ka neile appi ruttab?

Mina igatahes kadestan neid – elavad nagu paradiisis. Korter prii, toit rammus ja mitmekesine, jõusaal tasuta käes. Tööd pole vaja teha ja ela nagu linnuke oksal.

Samal ajal peame meie, lojaalsed ja korralikud inimesed, tööd rügama nii, et higi pritsib igasse kanti.

Nüüd ähvardavad töötavalt pensionärilt pensi ära võtta. Huvitav, mis nipiga on võimalik väljateenitud raha kõrvaldada?

Veel veidi, ja ongi jõulud käes. Aeg läheb lennates, pole jõudnud veel jõuluvanale kirjutada. Leida on olnud palju usinam – saadab jõuluvanale kirja igal nädalal.

VAATAKS TÕTT
JAAN UNDUSK: “Riigiisad on minu teada kõik ajakirjanduse usinad lugejad ja isegi kui nad pärast sülitavad või ajalehega üht-teist pühivad, on nad lehte lugedes missal osalenud.”
Areen, 24. detsember 1998

TÕRRE PÕHJAST
Kultuur on see, mis oleks lihunikul, kui ta oleks kirurg.
MARY PETTIBONE POOLE

PEALT KUULDUD
Poja pani eile Oskar Lutsu. Tulime vankriga pikalt ennelõunaselt jalutuskäigult, taustaks kaunis sügisilm, jõudsime kodumajani.
Poja, hingestatult: ”Kodu! Mämm-mämm!! Padi!!!”
(Poja on “Naeri” noorim autor, poolteiseaastane Tristan.)

ABIKS ELULE
Püksid on antud mehele selleks, et ta saaks oma mõtteid varjata.
ÕNNE NÕU

SÕNAL SABAST
 Elektrikute vanasõna – parem purakas sees, kui surakas pees.
 Vampiiri vanasõna – ei veenikratt joo kraanivett!
 Vanglasse toodi koogikarp, milles oli kaagi korp.
 Pressiprintsiip – parem vaheleht kui lehevaht.
 Vana kere oli kena vare.
ANDRES ÜLVISTE

TÕSI TAGA
Uurijad töötavad külas, kus kogu rahvas on ootamatult otsa saanud. Küsitlevad ainsat ellu jäänud taati.
“Oli meil siin üks mutt – kibe käsi seeni korjama. Korjas igavese laari ja sai mürgituse.”
“Aga mis ülejäänutega juhtus?”
“Ülejäänud said tema peiedel.”