Nuhkimine on Eestis tõusev trend

Üks “nuhkimise seadus”, mille president juba heaks kiitis, lendas prügikasti, aga peagi võeti vastu uus.

“Pean kohe ütlema, et tegemist on väga hea eelnõuga.” Nende sõnadega tutvustas justiitsminister Kristen Michal tänavu 6. märtsil Riigikogule seaduseelnõu 175 SE, maakeeli öeldes “nuhkimise seaduse eelnõu”.

Tegu on “kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega”.

Selles räägitakse nii tavaliste kui ka elektronkirjade salajasest lugemisest, kõnede vargsi pealt kuulamisest, variisikutest ja libafirmadest, mida kaitsepolitsei võib asja huvides luua, varjatud koostööst ja konspiratsioonist.

Selgub, et nuhina võivad tegutseda ka Riigikogu liikmed, vaimulikud ja advokaadid, linna- ja volikogude liikmetest rääkimata.

Selle seadusega on aga kummalised lood. Kord, täpsemalt möödunud aastal, üks niisugune juba võeti vastu.

Ning sama juttu, nagu Kristen Michael nüüd, rääkis toonane justiitsminister Rein Lang neli aastat tagasi. “Loomulikult on tegemist väga hea seaduseelnõuga,” lausus ta Riigikogus 5. novembril 2008.

Asja küpsetamisega läks siiski veel hulk aega. Alles 17. veebruaril 2011 võttis Riigikogu seaduse viimaks vastu. Poolt 72 häält.

Pärast seda, kui president Toomas Hendrik Ilves selle mullu 9. märtsil välja kuulutas, lendas kõik aga vastu taevast. Seda juhtub haruharva.