Oma igapäevast lund pead sa palehigis rookima!
KOKSTI
kiil kiilu vastu
lumehange kallale
lumehanguga
A. ITSKOK
Aastasadu on inimkonda vaevanud küsimus, kas maailma on loonud Jumal või on Suure Paugu ja evolutsiooni näol tegemist täiesti loomulike ning teaduslikult seletatavate nähtustega.
“Pimedusega löödud inimesed usuvad müstilisse “kõrgemasse jõudu”, kuid kaasaegne teadus on tõestanud, et midagi sellist pole olemas,” teatas hiljuti oma aastakümneid kestnud uurimistööst kokkuvõtteid tehes maailmakuulus astrofüüsik Stephen Howknigth.
“Teadus on lõpuks võitnud, pime usk on seljatatud. Universumi ning inimese tekkes ei ole mitte midagi müstilist, kõike on võimalik teaduslikult seletada.”
Stephen Howknigth tõestas oma uurimustes veenvalt, et maailm tekkis eimillestki tänu kõige lihtsamatele füüsikaseadustele.
Taevakehasid ja nende liikumist vaadeldes on selgunud, et kogu universum toimib kui filigraanne kellavärk.
Näiteks on Päikese ja Maa vaheline kaugus ideaalne elu tekkeks Maal, Maa ja Kuu vahelise kauguse muutumine isegi ühe protsendi võrra viiks aga elu hävimiseni.
Päikese ja selle ümber tiirlevate planeetide massid ja vahemaad aga on just täpselt sellised, mis lasevad elul Maal areneda ning kaitsevad meie koduplaneeti kosmiliste rünnakute eest.
Kõige taga on lihtne füüsika, selgitas Howknigth. Gravitatsioonijõud, mille mõjul kehad teineteise poole tõmbuvad, paneb kõik liikuma, samal ajal on aga kogu süsteem ideaalselt tasakaalus.
“Universum on nagu laboratoorium. Selle tekkimises pole midagi üleloomulikku — tänapäeva teadus annab kõikidele küsimustele lihtsad ja selged vastused,” võttis Howknigth kokku oma uuringu tulemused.
“Vaja on vaid kedagi, kes annaks algtõuke, süsteemil silma peal hoiaks ning seda aeg-ajalt korrigeeriks. Kogu ülejäänud töö teevad ära füüsikaseadused, mis on meile tuttavad juba koolifüüsika esimesest kursusest.”
SERGEI KRAANA
“Naeri” ateistliku kasvatustöö organisaator
Meie maja ees pandi kuusk püsti ja pühapäeval panime küünlad põlema. Uuerahva tarkuse ja tava järgi panid õed Tihedad kuusepuu õhtuks põlema ja hakkasid üle selle edasi-tagasi hüppama. See ajavat kurjad vaimud eemale.
Enne seda sai Rahvaliit endale uue juhi. Ta on tubli mees, aga ma ei tea — kas on ikka ilus tema kohta öelda, nagu üks kallutatud päevaleht ütles: inimene meie seast. Igal juhul pikka ametisolekut!
Eile käisin pangakontoris euromünte ostmas, kaasas mitu kartulikotti. Mul oli julge tunne minna, sest nagu ma telekast kuulsin, on nüüd pangas peale tellerite kliente aitamas spetsiaalsed euroabilised.
Niisiis ostsin eurod varakult ära, sest olin kuulnud, et aastavahetuseks ja hiljemgi veel uut raha kõigile ei jätku. Soovitatav on varuda ka suhkrut ning tatart.
Ühesõnaga, olin mina pangas, kui korraga tuli mu juurde kaks meest, mustad maskid peas, relvataolised esemed käes, ja ütlesid, et andku ma eurokotid heaga neile. Et nemad on euroabilised, kes on palgatud inimesi aitama — tassivad raha ilma teenustasuta kas või koju. Ma siis andsin. Pärast seda ma neid enam näinud ei ole. Kartulikotte ka mitte.
Sel aastal tulevad jõulud teisiti. Seoses digitelele üleminekuga on nüüdsest meil ka digijõuluvana ja digikuusk. See tähendab, et kõik käib digitaalselt ja puldiga — jõuluvana pilt ja heli on selgem, ta ei värise enam, tema pilk ei hüppa enam.
Digikuusk tähendab seda, et kuusepilt projitseeritakse seinale läbi midijuhtme, teledigiboksi ja stereosüsteemi. Selle seadistamine pidi lihtne olema.
Aga valimistega nii lihtne ei ole. Need on varsti ukse ees, aga mul pole ikka paremaks läinud. Mitte ükski poliitiline ringkond ei ole mulle veel meelehead tegema hakanud! Mis toimub!? Rahumägi, olge vähemalt teie tegija ja kutsuge mind oma sõbra villasse Vahemere äärde! Seal pidi palju gorillasid olema, lähme vaatame neid!
Kes tahab minult aastalõpuhoroskoopi tellida, siis palun oodake — vastan teile hiljemalt vana-aastal. Samas aitan kõiki võlakoomast vabaneda.
ANTON VILDE
inimene meie seast
Mõni aeg tagasi kuulutas külavanem Luuavarres välja komandanditunni. Kell 7-22 ei tohtinud keegi oma kodust lahkuda. Põhjus lihtne — toodi eurokalkulaatoreid.
Enne koitu saabus politseieskordi saatel meie maja ette auto, millest astusid välja relvastatud korrakaitsjad ja üks mutike, kes meile ümbrikus euroabimehe ulatas.
Leida oli selle tähtsa päeva puhul head ja paremat söögikraami valmistanud ja lubas mul isegi paar pitsi kangemat võtta. Täitsin naisukese loa lausa topelt.
Kui Leida kalkulaatorit käes hoidis, võis tema silmis näha nii suurt rõõmuhelki, et tubagi läks valgemaks. Kõht täis ja väike kilk peas, kobisin teki alla. Leida jäi veel üles abimeest silitama ja uudistama.
Hommikul tahtsin minagi seda tehnikaimet lähemalt uurida, kuid võta näpust! Leida oli öösel selle tükkideks lammutanud. Pisarsilmil ütles ta, et tahtis näha, kuidas eurod välja näevad. Oli arvanud, et selles peenes riistas on raha sees. Ega mul muud üle jäänud kui tema trööstimiseks poetee ette võtta.
Filosoofid olid teadagi kohal. Küsisin, et ehk sooviks keegi oma eurokalkulaatori plastõlle vastu vahetada. Oleksin neid saanud terve koorma. Filosoofid ütlesid, et neil pole sellega midagi peale hakata — nende kalkulaator on taaraautomaat.
Leida lubas oma riistapuud nüüd hoolikalt hoida ja sellele sametkotikese õmmelda.
Tänavu on meid jälle lumega õnnistatud. Eelmisest talvest pole labidas veel jõudnud maha jahtuda, kui tuleb talle jälle tööd anda.
Peabki minema lund rookima — siis on päkapikkudel hõlpsam maja juurde pääseda.
TÄNAVAPUHASTUSE AS: “Kuigi tööl on kõik masinad, on olukord kontrolli all.”
Postimees, 1. veebruar 1998
Iga miil on talvel kaks.
GEORGE HERBERT
TÕSI TAGA
- Parem lips läbi kui kael kahekorra.
- Ilu patta ei panda, aga silmadega saab õgida küll.
- Kui röövlid su raha sihikule võtavad, saab sellest sihtkapital.
- Sami Lotila meelest on hõimuvelled hoopis sõimuvelled.
- Miks kaardimoori juures kaardiga maksta ei saa!?
ANDRES ÜLVISTE
- Euro eel tabas Eestit viirus — paljud o hakanud pappi köhima.
- Läti rahvalaul: “Ei saa me läbi latita!”
- Endised kommunistid otsustasid teha kokkutuleku Punase mere ääres.
- Hundijalavee hinna tõstmine oleks karuteene.
JÜRI PAET
