Liha taimetoiduga ei asenda. Juba lähiaastatel hakkame sööma aina rohkem seda, mis tuleb merest. On see siis kala või vetikad. Eestil on taas vedanud - mereriigina on toit meil ka tulevikus oma rannast saada.

Milline on üldse Eesti kalatööstuse maine tarbija silmist nähtuna?

Loodan, et sama, mis ta alati on olnud, pisike ja tubli. Eestis on palju väikesi tööstusi. Ega lettidel ju kalatoodetest puudust ole. Kahjuks on nad kõik ühte nägu. Ja kõige suurem äri on ikka lahtise kala müük poodide endi poolt. Valmistoodete osakaal turul on pisike.

Tellisime esimest korda Nielseni turu-uuringu raporti kogu Eesti kalatoodete turu kohta. Külm- ja kuumsuitsutoodete seas käib kõva konkurents, ainuüksi poodides on saada on ligi 60 erinevat toodet.

Meie PRFoods on oma ligi 90 miljoni eurose käibega Eesti kalatootjatest nii palju suurem, et elame natuke omas maailmas. Eesti kalatööstused on liiga väikesed, et olla tuntud brändid. Siiani on Eesti tuntuim “kala” ikka kalapulk ja makra.

Eestis annab kindlasti parandada kalatoodete pakkumist ja ka seda, mismoodi Eestis kalatooteid valmistatakse. Selles tahame küll olla koos teistega suunanäitajad. Minu jaoks on praegu Eesti poodide kalalett igav, vanamoodne ning tühi teenindajatest, kes võiks aidata kala ostmisel.

Kui meie kalaletid on igavad, mida teie siis tahaks seal näha?

Kindlasti rohkem kohalikku kala. Põhiliselt on seal ikkagi praegu punane kala ja importkala. Eks need tooted veidi sellised nõukogudeaegsed näevad ka välja, kuidas nad on pakendatud ja tehtud. Aga viimasel ajal mõned on natuke paranenud.

Aga vana hea sprott lebab ju riiulil jätkuvalt?

Ega sel midagi viga ole, aga kui sushi on praegu populaarsuselt teine toit maailmas, siis tasub sellest natuke õppida. See on suund, kuhu kogu maailm läheb. Isegi IKEA katsetab oma maailmakuulsate lihapallide kõrval kalapalle.

Ma ei tunne puudust, et Eestis peaks igal pool olema austrid ja õrnad eksootilised kalad. Praegu olen ma Brestis ja Prantsusmaal süüakse ju ka valdavalt kala, mis oma merest välja tuleb.

Aga nii nagu eestlane tahab saada odavat banaani iga päev, tahab ta ka punast kala iga päev letil näha. Ega meie noorem generatsioon seda n-ö põlisheeringat sööma hakkagi.

Muidu eestlane on valdavalt ikkagi sealiharahvas, peekonit praetakse suuremates kilodes. Ise küll nagu mererahvas, kuid sööme valdavalt siga. Ainuüksi Rakvere lihatööstuse käive on sama suur kui Eesti kalatootjate käive kokku.

Aga eestlaste kiituseks tuleb öelda, et oleme kindlasti ühed suuremad kalamarja sööjad inimese kohta Euroopas. Müüme aastas Eestis 30–40 tonni kalamarja.