INNA VAATLUS
INNA AEG

Eesti naine on tantsulõvi!

Küll see Eesti elu on ikka huvitav. Samal ajal kui viinapudelile tahetakse lajatada miinimumhind, sihtgrupiks muidugi meespersoonid, lajatati minusugustele karmilt vastu pead: “Memmed, teid me enam tantsupeole ei taha!”
Noortepäraselt kõlab see nii – mutid, istuge kodus, või kui tantsida tahate, tehke seda rahvamajas suletud uste taga!
Olen mina kui vallavolikogu asendusliikme (m)asendusliige (tervitused siinjuures Tallinna oravatele ja elagu pardid!) seda Eesti elu näinud mis ma olen, aga sellise jaburuse peale annab ikka tulla.
Läksin kohe nõnda marru, et vanamees Ain sai mu käest nii et tolmas. Oi kuidas ma teda sõimasin. “Nimesid nimetamata, aga mõni seltsimees on selline tõbras, et tema perearstiks sobib vaid veterinaar.” Aga samas: mida sa hädaga teed, kui inimesearst Soome ära läks.
Tantsu juurde tagasi. Ajasin kohe alevinaised kokku ja tegime välkkoosoleku. Otsustasime, et meie seda asja nii ei jäta ning oleme valmis tantsumässuks.
Vaat kui läheme kultuuriministeeriumi akende alla 24 tundi jutti tantsu vihtuma ning laulame juurde seda tuntud viisijuppi, et kui neis kingades sa tantsid!
See pole veel kõik. Kui esialgu diskrimineeritakse vanuse suhtes, siis õige pea ei tohi tantsida ka liiga paksud ja liiga lühikesed. Ja olemegi euroliidu tantsupidude traditsiooninõuded täitnud!
Seegi pole veel kõik. Õige pea jõustub uus määrus, millega keelatakse ära nii mõnedki hobid. Nimelt – kui üldjuhul ei oska alla 50aastased veel heegeldada ja kududa, siis üle 60aastased ei tohi seda enam üldse teha.
Määruse eelnõu mõte on selles, et vanemaealised, kel silmanägemine pole enam nii hea, ei saaks neid hobisid teostades ja vajalikke abivahendeid kasutades end vigastada.
Samas ergutab määrus noori heegeldamise, kudumise ja muu säärasega senisest rohkem tegelema, andes selleks ka vajalikud abivahendid.
Kuulsin uudist, et valitsus esitab hiljutise Riigikontrolli raporti kultuurkapitali aastaauhinna nominendiks ulmekirjanduse valdkonnas. Ja järgmisest aastast saab suurteosest riigikontrollitu raport.

MUDA MIHKEL PAJATAB

Leida algatas allkirjade kogumise, et protestida tantsupeo vanusepiirangu vastu. Naisuke on püha viha täis ja lubas seadusemeeste elu põrguks teha.
Leidat teades ja tundes võin käsi südamel öelda, et ähvardusel on jumet. Eks ole minugi elu vahel põrgu tundunud, kuigi vanusekriteeriume pole üles seatud.
Küljeluu on terve aasta rahvatantsu harjutanud ja pakkunud komisjonile ka oma leiutatud tantsu välja. Leida tooks “Oige ja vasemba” asemele “Pahema ja oigemba”.
Leida lootis väga, et suurel peol kutsutakse tedagi tantsujuhtide seltsi ja et koju tuleb tammepärjaga. Nüüd paistab, et unistused hakkavad purunema ja Leida närvikava niisamuti.
Küsis minu käest, et miks siis tavalistel tantsuõhtutel vanusepiirangut ei ole.
Ja vastas ise: “Eks ikka sellepärast, et vanamehed saaksid noori naisi tantsitada.”
Arvan, et ükski maavärin ei too oma rahavale nii suuri kannatusi kui Leida vihapurse vanusepiirangu väljamõtlejatele.
Kui nad veel mõnda aega elada tahavad, soovitan neil välismaale pakku pugeda.
Londoni oksjonilt toodi olümpiakuld taas koju. Ega kullajaht pole veel läbi. Järgmisena pannakse oksjonile üks Jesse Owensi Berliini kuld. Võiks sellegagi Eesti kullavaru täiendada.
Mind paneb imestama, kuidas üks lehelugeja pahandas, et ploomi pildiga jogurtis pole ploome ollagi. Napsimehed peaksid siis samuti häält tõstma ja küsima: “Miks pole Viru Valge pudelis sarvepuhujat meest?”
Inimesed, olge ikka mõistlikud!

VAATAKS TÕTT
AIRI VÄRNIK: “Noortele tundub, nagu oleks vanainimesed kure noka vahelt vanadena välja libisenud.”
Postimees, 2. august 2010

TÕRRE PÕHJAST
Haridus peaks olema trenn, aga sellest on saanud massaaž.
MARTIN H. FISCHER

PEALT NÄHTUD
Hiinlane müüs hinge kuradile, aga nädala pärast läks see katki.

KOKSTI
A. Itskok käis eelmisel nädalal varjunime all kirjanike tuuril Järva- ja Raplamaa raamatukogudes. Kõige unustamatuma kohtumise tunnistuseks kirjutas ta limeriku.

Limerik
Kui nohu käib peal, tulen Nohilast,
kui salaja suhtlen, teen sohilast,
kui kuulsamaks rühin
mis kohin ja mühin,
siis kindlasti pärit ma Kohilast.
A. ITSKOK