Tudengid ehitavad Seli silda
Sarnaselt kunagise Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevaga elavad ka Raplamaa Seli silda ehitavad tudengid koos. Ööbitakse Raplas, objektile sõidetakse autoga.
Esimese ja teise kursuse üliõpilased õpivad kasutama elementaarseid tööriistu nagu haamer, raudkang, akutrell või labidas. “Võib-olla pole mõni neid tööriistu varem käes hoidnudki,” ütles naljatledes Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõud Karel Saar.
Tema sõnul peavad ka tulevased objektijuhid omal nahal tundma, mida ühe labidamehe tööpäev endast kujutab. Praktiliste kogemuste omandamine on vajalik, kuna esimesel kursusel õpivad noored vaid reaalained ning arvutustehteid.
Ehitusjuht peab oskama ka haamrit käes hoida
Seli sild valmib Skanska EMV ASi ning Tallinna tehnikakõrgkooli tudengite koostöös. Skanska sillaehitusjuhi Kalvi Krassi sõnade kohaselt tuli algatus tehnikakõrgkoolilt. Varem olid Skanska ja TTK küll koostööd teinud, kuid tervet objekti polnud tudengid kunagi algusest lõpuni valmis ehitanud.
10-liikmeline tudengite grupp tegutseb alltöövõtjana. Noortele anti ette projekt ning seati rahalised ja tähtajalised piirangud. Praegune neljanda kursuse tudeng Karl Pütsep sai kohustuse tegutseda komandöri rollis, kuna on varem töödejuhatajana kätt harjutanud.
“Neljanda kursuse tudeng on objektil selline vaimne juht ja töödejuhataja, kelle taktikepi all töö käib,” kiidab õppejõud Karel Saar. Päris ilma järelevalveta ehitustööd siiski ei toimu, Karel Saar täidab objekti kuraatori kohustusi.
Skanska EMV ASi esindaja Kalvi Krass kinnitab, et ehitustööd kulgevad vastavalt graafikule ning objekt saab tähtajaks kindlasti valmis.
Majanduslikku kasu projektist ettevõtted ei saa. See ei ole ka eesmärk.
“Rahalise tulu pärast me üliõpilasi alltöövõtjateks ei värvanud,” kinnitab Krass.
TTK professori Priit Vilba hinnangul on Seli silla ehitus pilootprojekt.
Tudengid vajavad praktikat ning reaalset töökogemust ja sel aastal saavad nad seda Seli silda ehitades. Kui tänavune katse õnnestub, tahetakse tehnikakõrgkooli õpilastele sarnaseid võimalusi leida ka tulevikus.
Need, kes Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas omal ajal ehitustöid teinud, teavad, et sillaehitus on EÜE eluga sarnane.
Kas üliõpilaste ehitusmaleva taassünd?
“EÜE tegeles siiski väga lihtsate ehitustega. Nii keerulist ehitust nagu sild tudengid küll tollal tegema ei hakanud,” meenutab kunagine EÜE malevlane Rein Toomla.
EÜE oli tema sõnul toona üks väheseid ühinguid, mille abil noored üldse ühiselt midagi teha said. “Palk polnud ka kindlasti vähetähtis tegur,” hindab ta tagantjärele.
TTK professori Priit Vilba sõnul veedavad praegused nooredki koos õhtuid ning pidavat seda tegema igati kultuurselt ja sportlikult. Kui Karel Saar teadis rääkida, et vahel mehed ikka mõne õlle võtavad, siis tudengist töödejuhataja Karl Pütsep lükkas selle väite ümber.
Noored ehitajad pidavat tema sõnul tööpäeva järel nõnda väsinud olema, et kobitakse varakult magama. Kui jaksu üle jääb, tehakse sporti või käiakse kalal.
