Mahedaks saaksid ka metsmaasikad ja -mustikad. Foto: Ingmar Muusikus

Tervikprogrammi eesmärk on kasutada Eesti mahemajandust ja puhast keskkonda konkurentsieelisena välisturgudel Eestist kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel.

„Eesti eeliseks on nii suur mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaas kui ka ökoloogiliselt jätkusuutlikult majandatud metsamaade suur osakaal riigi maismaapindalas. Nende näitajate tervikuna käsitlemine aitab luua kuvandit Eestist kui maheriigist, tõstab Eesti tuntust ja aitab seeläbi kaasa mahetoodete ja -teenuste ekspordile,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eestis oli 2017. aastal ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad, mis moodustab juba pea 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, ning ligi kaks miljonit hektarit metsamaad, mida majandatakse viisil, mis võimaldab seda edaspidi registreerida mahepõllumajandussaaduste korjealaks. Praegu on registreeritud korjealasid juba ligi 260 000 hektarit.

Eesmärki aitavad saavutada alaeesmärgid, mille järgi on aastaks 2021 Eestis 250 000 hektarit mahepõllumajandusmaad ja kaks miljonit hektarit metsamaad, millelt saab korjata mahesaadusi pärast selle registreerimist mahepõllumajandusliku korjealana.

Eesmärgi töötas välja Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mahemajanduse tervikprogrammi nõukojaga.

Loe programmist pikemalt artiklist "Mahemajanduse tervikprogramm põimib Eesti eelised ühtseks tervikuks".