Kella tegemiseks on kasutatud saeketast.

Ümara kella numbrilauaks on kasutatud 2 mm paksust punast vaske, numbrilaud kaetud bituumenlakiga. Pärast lakikihi kuivamist on sellele kraabitud läbipõimuvad numbrid ja söövitatud lämmastikhappega. Kohtadest, kust lakk on maha kraabitud, sööb hape pinna madalamaks, nii tekivad süvendid.

Protsess on mürgine, seda tuleb teha tõmbekapis või õues. Pärast töötlemist eemaldatakse lakikiht lahustiga. Numbrikohti tähistavad kumerad “nööbid”. Need tehakse õhukesest vaskplekist. Nende valmistamiseks asetage plekitükk ava peale. Ümarpeaga polt tekitab haamriga peale lüües kumeruse ja lõikab läbi pleki servad.

Servad viimistletakse, poleeritakse viltkettal ja kaetakse õhukese lakikihiga. Enne poleerimist joodetakse nõgudesse väikesed poldid, millega hiljem nööbid numbrilauale kinnituvad.

Teine kell meenutab väliselt vanaaegset ajanäitajat. Kella numbrilaua tegemisel on kasutatud õhukest vaskplekki. Selleks lõigake plekikääridega välja sobiv väliskuju, lihvige servad ja lööge täpitsaga kummist alusel tagantpoolt pind mummuliseks. Numbrid on söövitatud, aga valida võib ka lihtsamaid variante.

Kolmas kell on valmistatud reljeefse mustriga taaskasutatud metallist vaagnast. Sellele oli vaja puurida ainult ava kellamehhanismi võlli tarvis ja tagaküljele liimida riputusaas (kui see mehhanismil puudub). Numbrite ring pärineb vanalt kellalt.

Neljas kell on tehtud väikesest saekettast. Suur ava on liimitud kinni papitükiga, milles on väike ava kellamehhanismi võlli läbimiseks. Numbrikohti tähistavad isekleepuvast kilest kolmnurgad.