450 aastat aprillinalja: aluse pani eestlane

1. aprillil 1559 algas tõenäoliselt tänu eesti soost Laurentz Bekkerile aprillinalja tegemise komme. Nii väidab Rootsi ajakirja Historisk Magasin tänavuses märtsinumbris Prantsuse ajaloolane Poisson d'Avril.

Kui varem oli uue aasta saabumist tähistatud 25. märtsist 1. aprillini, siis XVI sajandil tõstis suurem osa Euroopa riike aasta alguse 1. jaanuarile. Rootsi tegi seda aastal 1559.

Eestimaa kuberneri kohusetäitja Laurentz Bekker, kel polnud kalendrireformist aimugi, sõitis 1. apriiliks suure saatkonna ja kallite kinkidega külla Rootsi kuningale Gustav Vasale, et talle head uut aastat soovida, ja ta naerdi muidugi välja. Siis hakkaski levima tava 1. aprillil inimesi narrida ja välja naerda.

Poisson d'Avril on Pariisi pagaritööstuse arhiivist leidnud dokumendi, mis tõendab, et Laurentz Bekker on eestlane - Hiiumaa pagarite suguseltsist pärit Pekkeri Laur.

Tore, et eestlane millelegi ülemaailmsele aluse on pannud, kurb, et just oma rumalusega.

Värske avastus on Poisson d'Avrili kodumaal juba tekitanud avalikku pahameelt - seni peeti aprillinalja sünnikoduks just Prantsusmaad. Küllap seetõttu pidigi ta oma uurimuse avaldama Rootsis.

Väidetavalt on kunstnik Asbjörn Bergström oma maalil "Tagasilükatud kingitused" (1560) kujutanud just Laurentz Bekkerit.