Näituse ühe koostaja, Taimi Puusepa sõnul tuntakse India kultuuris kõikide soovide täitjana ka kookospalmi. "Kookosepähkli purustamine mingi ürituse või ettevõtmise alguses on heaendeline ja õnnetoov. Nii nagu meil lüüakse laeva ristimisel puruks šampusepudel."

Kokku on näitusel üle 100 taime erinevaist maailma paigust, kõige laiemas valikus on palme. Botaanik Urmas Laansoo sõnul arvavad põhjamaalased tihti, et palmidest saab ainult katusematerjali, kuid troopika piirkondade elanike jaoks on see kõige olulisem tarbetaim. "Sealt saab kõik eluks vajaliku. Nii söögi, joogi kui kehakatted. Tõesti ka ehitusmaterjali ning alkohoolseid jooke. Ja loomulikult kasutatakse palmide vilju rituaalidel, näiteks areekapähkleid, mis on kergelt narkootilise toimega."

Lisaks troopilistele taimedele on näitusel väljas meie oma puud ja lilled, tuppa on toodud kase- ja pajuoksad, potis õitseb nurmenukk. Kõikide taimede juures on kirjas legendid ja nendega seotud uskumused. Homme, näituse avapäeval on huvilistel võimalik koos MTÜ Vaimukanuu šamaanidega minna rännakule pühade puude maailma. Näitus on Tallinna Botaanikaaia Palmimajas avatud 14. aprillini.

Mõned näited taimedega seotud legendidest:

Nurmenukk

Kord kui apostel Peetrus, kelle kätte olid usaldatud taevariigi võtmed, oli parajasti valves paradiisi sissepääsu juures, kanti talle ette, et keegi püüab valevõtmega tagauksest sisse tungida. Ehmunud sellest ootamatust teatest, pillas apostel käest oma kuldvõtmete kimbu ja see, kukkudes tähelt tähele, lendas maa poole. Apostel saatis ingli võtmeid püüdma, kuid enne kui see jõudis käsku täita, kukkus kimp juba maapinnale ja tungis sinna sügavale sisse. Kuigi ingel sai võtmed kätte ja viis need Peetrusele tagasi, jäid nende jäljendid maase ja igal aastal kasvavad neist võtmekimbu sarnased õied, kes avavad meile ukse suve soojusesse.

Vaher

Vahtrale omistati vanasti deemonivastast toimet. Usuti, et elumajas ja kõrvalhoonetes pole vaja karta nõidade külaskäike, kui uksepiirdesse ja lävepakkudesse on löödud vahtra puidust tehtud pulki. Nõidade, kutsumata külaliste ja pikselöögi vastu aitab, kui jaanipäeval uste ja akende juurde vahtraoksi torgata. Samuti kaitsvat vaher ka nahkhiirte vastu. Kui vahtraoksi torgata kartuli- ja linapõldude ümber, ei meeldi seal muttidele ning nad lähevad mujale. Saksamaal usuti, et suureks kasvanud vahtralehed ennustavad head taimede saaki. Kui aga vahtra juuri veiniga kasta, läheb salasoov täide. Trooja linna vallutamine õnnestus tänu ülekavaldamisele puuhobustega, kuhu sisse olid peitunud sõdalased. Arvatakse, et puuhobused olid tehtud just vahtrapuust.

Jasmiin

Indias on jasmiin pühendatud Krishnale, kes olevat taime toonud swargalokast (taevasest aiast) oma abikaasa Satyabhamale. Jasmiini kutsutakse Indias öö kuningannaks või aia kuukiireks. Jasmiiniõisi peetakse kõikide jumalannade pühadeks lilledeks ja neid ohverdatakse religioossetel tsermooniatel jumalannadele. Hiinas on jasmiin naiselikkuse, ilu ja viljakuse sümbol. Kristlased on taime pühendanud Neitsi Maarjale ning jasmiini tähekujulised õied pidavat sümboliseerima taevalikku õndsust.