Eakad väldivad vee joomist kummalisel põhjusel
"Olen päev otsa pikali, siis ei lähe jalad nii paiste," selgitab siesta pidamist 75aastane naine, kelle tervis pole just ideaalne – südamepuudulikkus, suhkruhaigus, liigesevaevused...
Lähedased noogutavad: tubli, et ennast hoiad! Ja rohkem ei päri.
Aga kui inimesel tervisemured, mis liikumise ebamugavaks muudavad, tekib üsna kergelt mõte, et ah, mis ma sest veest joon – siis tuleb ju nii tihti tualetis käia. Ja sedaviisi jäetaksegi oma keha vedelikupuudusse.
Vedeliku tarbimine, eriti just kuuma ilmaga, aga on väga oluline, ja seda, kas vanainimene ka joob, tuleb noorematel pereliikmetel kindlasti jälgida. Vajadusel lausa kõrval seista ja vaadata, et klaas tühjaks saaks.
Vedelikku tuleb aga tarbida targalt: päevase vajaliku vedelikukoguse peaks ära jooma varahommikul ja õhtul, mitte keskpäeval, mil kõige palavam. "Palavuses joodud vesi ajab keha higistama ja see tekitab organismi kurnatust," on perearst Anneli Talvik varem Maalehele selgitanud.
Kui inimene on harjunud jooma terve päeva vältel, siis sellega, et juuakse peamiselt hommikul ja õhtul, harjub organism ümber umbes nädala jooksul. Harjutama tuleb hakata koguseid tasapisi ümber tõstes.
"Kui muutus teha ühe päevaga, tekib keskpäeval vett saama harjunud organismis äkitselt kuivus ja see on väga halb," selgitas Talvik.
Õhtuse veejoomise tagajärjeks on küll öine tualeti vahet jooksmine, aga sellega peab lihtsalt leppima.
Jääkülma vett juua ei maksa, sest see sunnib organismi sooja tootma. Kõige parem on tarbida mõõdukalt jahedat vett. Higistades kaotatud soolavarusid aitab täiendada soolane mineraalvesi.
"Keerulisem on soolatasakaalu taastamine neil, kellel mingi tervisehäda tõttu tekivad tursed. Nemad peaks kindlasti arstiga nõu pidama," rõhutas dr Talvik.
