Foto on illustratiivne. Foto: Tiit Blaat

Kaja tunnid pole tavalised. Kõiki aineid õpitakse mängu ja liikumise teel. Isegi etteütlust saab teha liikuvalt.

„Ma olen pannud nendele pisikesed mõnusad tekstid. Laps istub oma kohal, märguande peale tõuseb püsti, ta teab, kus need tekstid on. Läheb vaatab teksti ja jätab meelde selle, mis meelde jäi ja läheb kirjutab selle oma lehele. Siis vaatab uuesti, kas kirjutas õigesti ja see on väga hea mäluharjutus. Pealegi saab jälle liikuda,“ jutustab särava loomuga õpetaja. Isegi lugemist õpitakse mänguliselt.

„Puslematid olen ma küll ise välja mõelnud. Palju on ka sellist, mida olen kusagilt lugenud ning ise muutnud või kohandanud. Öeldes näitekst sõna „kala“, peavad õpilased leidma kiiresti vastavad tähed ja nende peale astuma. Õpetaja on ju selline, kes haarab silmadega ja paneb oma fantaasia tööle.“ Lisaks on lastel niiviisi põnev – kolm ühes: õppimine, liikumine, mäng.

Ka vahetundides pole lastel igav. Õpetaja on teinud klassi lastele nii mugavaks, et nood saavad seal mängida igasugu lauamänge ja palju muudki, ikka sellist, mis toetaks ja innustaks õppima.

Meenub juhtum, kui laps läks koolist koju ja kui vanemad küsisid, mida te koolis tegite, vastas laps ausalt, et mitte midagi, me ainult mängisime.

„Ma leian, et kui laps ei pane tähelegi, et ta õpib, võtab ta teema palju paremini ja kiiremini vastu,“ seletab õpetaja.

Kaja on rõõmus selle üle, et nüüd on õpetajatele tundide läbiviimisel vabadus antud. Kui on käsil huvitav teema ja lapsed tulevad ilusasti ja põnevil sellega kaasa, siis kell pole küll mingi takistav tegur põneva tegevuse lõpetamiseks. Vahetund tehakse lihtsalt hiljem.

„Huvitavat teemat ei saa ju kunstlikult lõpetada, see on vastik. Oluline on, et saame selle teema lõpuni läbi arutleda,“ tõdeb õpetaja. Tema sõnul on väga hea, et õpetaja ei sõltu enam nii palju piirangutest kui varem.

Tõelise elu keskel õpib kõige paremini

Tänapäeva lastele on kõige ebameeldivam asi päheõppimine. Aga ka selles pole tujuküllase õpetaja sõnul midagi keerulist. Tuleb vaid ise loominguline olla.

„Luuletuste õppimist üritame võimalikult palju klassis teha. Võimalusi selleks on palju, näiteks projektori kasutamine. Või kirjutan tahvlile luuletuse, lapsed loevad läbi ja mina aga järjest kustutan sõnu, nii et lõpuks läbi tiheda kordamissõela jäävad järgi vaid üksikud sõnad ning lünka peavad nad ise leidma õiged sõnad,“ selgitab ta.

Lugeda saab ka erinevate hääletoonidega nii paarides kui rühmas. Tavaline lugemine on ju igav ja tüütu. Näiteks loetakse sõna kaupa, nii et iga õpilane peab näpuga järge, millal on tema kord lugeda.

Ja lapsed teavad ka, et mida rohkem õpitakse tunnis, seda vähem on kodus teha.

„Kasutan regulaarselt ka töötubade süsteemi, kus lapsed liiguvad klassis ringi ning erinevates kohtades mitmesuguseid ülesandeid lahendavad.“

Uuendus on seegi, et Kaja Kivisikk pooldab n-ö ebatraditioonilisi tunde. Tund on just nii pikk, kui hetkel õpilastel huvi ja töötahet jagub. Ka tunni sisu võib 45 minuti jooksul suuresti muutuda. Kõik oleneb sellest, kui hästi lapsed hetkel ainet vastu võtavad, milliseid seoseid loovad.

Kaja jaoks pole tähtis kindlat teemat kindlal päeval õpetada. "Panen paika plaani, mida püüame nädala jooksul selgeks saada. Ning igal sobival võimalusel ikka klassist välja - tõelise elu keskele. Just seal õpib laps kõige paremini. Tahan, et lapsed saaksid tunni jooksul võimalikult palju erinevaid töövõtteid rakendada ning istuksid võimalikult vähe," ütleb õpetaja, kes on avatud kõigele uuele, armastab katsetada ning uusi mänge-töövõtteid proovida. Just nii saab aimu, kuidas, mil viisil üks või teine laps uusi teadmisi kõige kergemini omastab.

Õppeaineid tuleb seostada igapäevaeluga

Kaja panustab töö kõrvalt ka projektide kirjutamisse. Ja seda juba 2004. aastast.

„Mulle meeldib, kui saab lapsi klassiruumist väljapoole õppima suunata, sest põneva tegevuse käigus omandatakse teadmisi justkui muuseas. Nii oleme käinud algklassidega Ülenurmel, Raadil, Luunjas. Põnev päev oli ka AHHAA-s. Igal aastal olen püüdnud fookusesse seada erineva aine,“ jutustab Kaja.

Eriti südamelähedased on Kajale aga Tartu linna ja maakonna lugemispesade kokkutulekud, mida on korraldatud juba 13 aastat. Teiseks põnevaks ülelinnaliseks ettevõtmiseks on lõbus otsimismäng "René'd otsides". See sai ellu kutsutud soovist Descartes'i kooli nimikangelast tutvustada.

Lapsed õpivad oma käitumise eest vastutama

Mis aga puutub saavutustesse, siis parim saavutus on see, kui näed oma õpilasi elus hästi hakkama saavat, arvab staažikas õpetaja.

Mitmed tema õpilased on saavutanud häid ja väga häid kohti ülelinnalistel võistlustel ja konkurssidel. Et aga veelgi rohkem liikuda ja vähem istuda, selleks ollakse võimalikult palju ka õues.

„Loodusõpetuse tunnis oleme sageli väljas, kui ilm aga annab, sest tähtis on, et lapsed näeksid loodust oma silmadega, mitte läbi pildi,“ sõnab õpetaja Kaja. Õuesõpet annab teha igas aines.
Kaja Kivisikk.
Foto: Erakogu

„Läksime õue parklasse ja lastel tuli leida õpetajate autode summa, mis oleks 13.“ Selle tarbeks tuli eeltööna muidugi välja uurida, kas kõik need õpetajad ikka sel päeval majas olid. Või siis jälle õpiti, mitu meetrit väljas käidi, mitu minutit õpiti jms.

"Peaasi, et neil oleks põnev. Ja et laps oskaks juba 1. klassis sõna otseses mõttes ise enda asjade eest vastutada. Hinnet ei ole vaja emmele-issile, hinnet on vaja lapsele endale," teab Kaja

„Teeme sellist asja, et õpilased kirjutavad lehekeste peale, mida ma teises head märkan,“ räägib Kaja, „siis paneme need lehekesed seinale üles.“

Samuti korraldatakse vaikusemängu - proovitakse, mitu minutit suudetakse tasakesi olla. Loomulikult on reeglid eelnevalt kokku lepitud.

„Lapsed võtsid selle nii omaks, et kehtestasid ise reeglid,“ kõneleb entusiastlik pedagoog. Kui vahel juhtubki, et mõni erksam tõstab kõvemat häält, siis tuletavad kaaslased kibekähku meelde endatehtud reegleid.

„See on nii mõnus tunne, kui nad võtavad sellised asjad omaks. No kaua see õpetaja ikka karjub ja tänitab, sellest pole ju mingit tolku!“ naerab Kaja.

Hea õpetaja julgeb raamidest välja astuda

Õpetaja on professionaal, aga samas ka inimene. „Mulle tundub, et lapsed tuletavad neile õpetajatele, kellega nad pole lähedaseks saanud, oma õigusi ja õpetajakohustusi meelde. Lähedane õpilane austab oma õpetajat aga nii palju, et ta lihtsalt ei tee seda. Ka koolist läinud õpilased võtavad sind endiselt oma õpetajana. See ongi asi, mis kutsub õpetajat järgmiselgi päeval tööle," leiab Kaja Kivisikk ning meenutab: „Mäletan, kui üks poiss tõi mulle suure kimbu punaseid roose lõpuklassis ja ütles, et minu esimene poeg tuleb teie klassi. Seda tunnet, mis siis oli, lihtsalt ei saa sõnadesse panna. Või üks tütarlaps, kes kolis Eestist ära. Naastes tuli ta mulle alati külla.“

Lisaks kõigele on Kaja välja andnud ka õppematerjali – eesti keele töövihikuid ja mängude raamatu.

Hea õpetaja õpib koos lastega, ei karda oma eksimusi tunnistada, on uuele avatud, julgeb raamidest välja astuda ja armastab oma tööd.