Esinduslik puidutööstuse konverents Toompeal
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra näeb puidutööstuse tuleviku ühte olulist, seni suhteliselt vähe kasutatud valdkonnana ühiskondlike hoonete ehitamist, kasutades materjalina puitu.
Seda kinnitas ka ettevõtlusminister Urve Palo, tõdedes, et puidust saab tõepoolest valmistada kõike. Või peaaegu kõike – alates prilliraamidest, lõpetades mitmekorruseliste hoonetega.
„Hiljuti nägin meie peaministri randmel puidust käekella. Aga tõsi on, et koos põlevkiviga on puit üks Eesti olulisemaid loodusvarusid,” märkis Palo. „Puidul on oma osa, et meie elukeskonda tervislikumaks luua. Ühe keskmise elamu ehitamiseks vajaliku puidu kasvamiseks kulub Eestimaal vähem kui üks minut. Huvitav fakt, kas pole.”
Palo on seda meelt, et puitmajade tootmine on üks nišš, kus Eesti tootjatel on hea maine ja kasvav arengupotentsiaal, mistõttu tuleks selles valdkonnas meie ekspordigeograafiat veelgi laiendama. Samas võiksime ka siseriigis rohkem puitehitisi rajada, leiab Palo.
„Oleme jätkuvalt millegipärast betooniusku, aga võiksime pöörduda puiduusku,” ütleb Palo. „Meil on see võimekus olemas, võiksime seda lihtsalt rohkem rakendada ka koduturul.”
Riigi panust puidusektori arengusse näeb Urve Palo näiteks EAS-i ettevõtjate programmi, kus kasutada 75 miljonit eurot ja mis peaks avanema järgmisel talvel. Palo sõnul on koostöös sektorite katusorganisatsioonidega koostamisel ka esimene Eesti riiklik tööstuspoliitika, mis kahtlemata hõlmab ka puidu- ja metsatööstussektorit.
Palo kinnitab, et koalitsioonilepingus toetab valitsusliit Narva elektrijaamas puidu põletamist, kuid nõnda, et eestimaalased ei peaks endale kukile saama täiendavat taastuvenergiatasu. Seega peaks Eesti Energia müüma biomassi kütteks kasutades toodetud elektrienergia piiri taha.
