Eesti Viinamarja konverents 2016 Foto: Anni Õnneleid

Kui varasematel aastatel on viinamarjakasvatajate kohtumistel olnud osalejaid paarikümne ringis, siis tänavusel konverentsil oli osalejaid kolmveerandsaja ringis ja pea üle kogu Eesti.

Kuigi eelmine suvi oli jahe ja vihmane, ei jätnud see kasvatajaid siiski tühjade pihkudega. „Veinide seisukohast polnud aasta sugugi halb, pigem vastupidi,“ tõdes Tea Lajal tääkides oma kogemustest, mille kohaselt tundus algul, et marjades ei ole veini jaoks piisavalt suhkruid, kuid lõpuks valmis üllatavalt hea vein.

Degusteerimisele olid osalejad võtnud kaasa omakasvatatud viinamarjadest valmistatud 15 erinevat veini. Veine oli nii valgeid kui punaseid, kuivi ja poolkuivi ning ka vahuveine.

Lisaks veinimarjadele saab Eestis kasvatada ka söömiseks mõeldud lauaviinamarju. Harri Poom on Saare-Tõrvaaugu aiandis kasvatanud viinamarju juba 20 aastat, kasvatades kokku 150 sorti. „Minu selge arusaam on, et lauaviinamarju tuleb Eestis kasvatada ikka katmikalal,“ ütles ta. See ei tähenda köetavat kasvuhoonet, sobib ka kiletunnel, kust talveks kile pealt ära võetakse, nagu Saare-Tõrvaaugul.

Viis aastat tagasi alustatud katses uuritakse 18 viinamarjasorti, et Eestisse sobivaimad välja valida, rääkis Poom, andes ülevaate igast sordis. Müügiks kasvatamiseks on sobivad lauaviinamarjade sordid näiteks Arkadia, Canadice, Mars, Supraga ja Tigin. Täpsema ülevaate saab SIIT.