Foto: Veiko Vares

Alates 1. juulist võib kutseline kalur müüa oma püütud kala ilma esmakokkuostukviitungit vormistamata füüsilisele isikule ja füüsiline isik osta enda tarbeks kala kuni 30 kilogrammi ööpäevas. Seni ei tohtinud oma tarbeks ostetava kalakoguse maksumus ületada päevas 19,2 eurot. Piirmäär oli aga liiga väike selliste vääriskalade nagu lõhe, forell, angerjas, rääbis, koha ja silm ostmiseks. Uues seaduses ei lähtuta enam kindlast rahasummast vaid kalakogusest, mis Euroopa Liidu määrusest tulenevalt võib olla kuni 30 kilogrammi ühe ostu-müügi tehingu kohta. Kala ostu ja müüki ei või teostada veekogudel, paadist kaldal olevale isikule kala müük ei ole keelatud.

Lubatud harrastuspüügivahendite hulka lisatakse lõkspüünis kadiska, mille püügivõimsus ei ole suur ja millest on võimalik kalu elusana vette tagasi lasta. Kadiskaga püüki lubatakse alates 2016. aastast ajutiste püügivõimaluste määrusega kehtestavates veekogudes, püügivahendi täpsemad parameetrid kehtestatakse kalapüügieeskirjaga ning püük hakkab toimuma kalastuskaardi alusel. Kadiskapüük on lubatud väikematel veekogudel, kus nakkevõrgupüügi võimalusi ei ole ning veekogude kalavaru on üldjuhul alakasutatud.

Kaluril tekib võimalus müüa kaaspüügil püütud mõõdulist kala, mis oli seni keelatud. Säte jõustub 1. jaanuaril 2016. Samuti on täiendatud alamõõdulise kala müügi võimalusi, lubades eripüügil ja Euroopa Liidu tagasiheitekeeluga kaetud alamõõdulist kala müüa vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ehk mitteinimtoiduks (loomasööt, väetised, kosmeetikatööstus). Alamõõdulise kala müük inimtoiduks on Euroopa Liidus keelatud.

Seadus keelab kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitmise. Kilu ja räime ei tohi tagasi lasta mistahes kalapüünisest. Lõhet ja turska võib tagasi lasta vaid lõkspüünistest. Ülejäänud kalaliikide puhul jääb kehtima senine põhimõte ehk eluvõimetut kala ei või tagasi visata, eluvõimeline tuleb vabastada. Kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitekeeld tuleneb Euroopa Liidu kohustusest.

Alamõõduliste kalade püügi kontrolli alla saamiseks ei ole enam harrastuspüügil lubatud kala töödelda veekogul viisil, mis ei võimalda selle pikkuse tuvastamist. See kehtib liikide puhul, millele on kehtestatud alammõõt. Seni esines tihti olukordi, kus kala fileeriti juba veekogul, et varjata alamõõdulise kala püüdmist.

Uuendusena lisandub seadusesse nõue, mille järgi peavad alates 1. septembrist 2015 kõik Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselist kalapüüki teostavad või kutselisel püügil püütud kala pardal omavad mootoriga varustatud laevad olema varustatud GPS-jälgimissüsteemiga. Seni kehtis nõue vaid põhjanoodaga püüdvatele laevadele. Meede on vajalik tõhusama järelevalve teostamiseks ning rikkumiste avastamiseks. GPS seadmed tuleb paigaldada ca 350 laevale, nende paigaldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisaks sätestatakse seaduse tasandil kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju mõiste, mis seni on reguleeritud rakendusaktis. Muudatuse kohaselt põhjustab kala- või veetaimevarule kahju ilma nõutava püügiõiguseta püük, alamõõdulise kala püük, keelatud ajal, kohas ja liigi püük ning püügivahendile kehtestatud nõuete eiramine. Samuti nähakse uuendusena ette, et kalavarudele tekitatakse kahju ka siis, kui müüakse, ostetakse või käideldakse kala, mille päritolu ei ole tõendatud ning kui müüakse alamõõdulist kala.

Juriidilisele isikule väärteo eest ette nähtud karistuse ülemmäär tõuseb 3200 eurolt 32 000 euroni. Senine karistusmäär on püsinud muutumatuna alates 2003. aastast ning ei täitnud enam oma eesmärki. Füüsiliste isikute karistusmäär ei muutu.