Igas aiandusühistus rahulikult elada ei saagi
Suve jooksul on kurtnud mitmedki Maalehe lugejad, et aiandusühistu esimehed tikuvad ühistu rahaga ainuisikuliselt ümber käima.
“Meie aiandusühistu esimees ei vasta ühistu liikmete korduvale küsimusele, kuhu ta raha kulutab ja kui palju seda raha, mida me iga-aastaselt kohusetundlikult maksame, tänase seisuga üldse on,” kurdab lugeja L. S. Läänemaalt, kes oma täisnime avaldada ei taha.
“Aiandusühistu esimees ei esita mingeid kuludokumente. Õige oleks esimees välja vahetada, aga enamik selle ettepanekuga ei nõustu, sest ei taha probleeme,” lisab L. S.
Põhikiri olgu korrektne
Läänemaa aiandusühistu liige küsib õigustatult: “Kuna aiandusühistu liikmete raha laekub pangaarvele, siis kas ühistu tavaliikmel on õigus nendele andmetele juurde pääseda? Midagi silmaga nähtavat ühistus tehtud ei ole, isegi teeauke täidavad inimesed oma vahenditest oma krundi piires. Andke nõu, mida teha!”
Aiandusühistu juhtimise ning juhtimisorganite õiguste, kohustuste ja vastutuse küsimused peavad olema üksikasjalikult kirjas aiandusühistu põhikirjas. Põhikiri peaks ette nägema ka ühistu vara ja rahaga tehtavate tehingute korra ning juhatuse aruandluse üldkoosoleku ees.
Üldjuhul peaks igal aiandusühistul olema revident või revisjonikomisjon, kellel on õigus kontrollida juhatuse tegevust ning anda oma arvamus aasta-aruande kohta.
Kui tegemist on mittetulundusühingu (MTÜ) vormis moodustatud aiandusühistuga, siis tuleb lisaks põhikirjale juhinduda ka mittetulundusühingute seadusest.
Seaduse kohaselt võib MTÜ raha ja varalisi vahendeid kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Juhatus peab andma MTÜ liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Seaduse kohaselt peab MTÜ juhatuse liige täitma oma kohustusi tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed on MTÜ nimel tehingute tegemisel kohustatud järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku kehtestatud piiranguid.
Vastavalt mittetulundusühingute seadusele on MTÜ kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek, mis võtab vastu otsuseid kõikides küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või MTÜ muu organi pädevusse.
Üldkoosolek otsustab
Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.
Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
Kui juhatus ei kutsu liikmete nõudel üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
Seadus annab üldkoosolekule õiguse kutsuda juhatuse liige igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi. Samuti on õigus nõuda juhatuse liikmelt oma kohustuste rikkumisega mittetulundusühingule tekitatud kahjude hüvitamist. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
Juhatuse liige tagasi
Üldkoosolek võib järelevalveks juhatuse üle määrata revisjoni või audiitorkontrolli, kusjuures revidendiks või audiitoriks ei tohi olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.
Juhatuse ja muu organi liikmetel on kohustus võimaldada revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning anda vajalikku teavet.
Raamatupidamine tuleb korraldada vastavalt raamatupidamise seadusele.
Pärast iga majandusaasta lõppu peab juhatus esitama üldkoosolekule majandusaasta aruande, kust peaks olema näha, kuhu on mittetulundusühingu raha kulunud.
Ühistu raha ja varaga peab juhatus hoolsalt ja heaperemehelikult ümber käima ning sellest ka ühistu liikmetele aru andma. Ühise tegevuse juhtimine eeldab ausust ja avatust, aga vajab ka kontrollimist.
Üldkoosolek on see koht, kus asjad tuleks omavahel lõpuni selgeks rääkida.
