Viljapõld Foto: Andres Putting

Toomas, Taavi ja Lauri Tobreluts peavad Põlvamaal tihedas koostöös kolme iseseisvat teraviljatalu, kus kündi ei tunta.

Kui mulda ei pööritata, siis ei segata ka vihmausse, mükoriisat ega muud kasulikku mullaelustikku. Seetõttu on muld tervem ja viljakuse säilimine tagatud. Auhinna sai Tobreluts aga seetõttu, et otseharimine väldib Läänemere reostamist. Kui küntud põllult tekib palju mulla erosiooni ja väetisainete ärakannet, siis Tobrelutsu talu on hoopis veesõbralik.

Auhinnažürii juhi, Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul rakendatakse otseharimist mujal maailmas, näiteks Ladina-Ameerikas, üsna palju, kuid Eestis on see uudne. „Kui ma isegi veel kevadel kahtlesin künnivaba harimise mõttekuses, siis Tobreluts näitas väga veenvalt, et see on tõesti tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõttekas, sealjuures ka suurtel põllumassiividel,“ ütles Piirimäe.

Läänemere Aasta Põllumajandustootja valimist toetab Swedbank. Panga põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on Eesti põllumajandus teinud investeerimistoetuste abil läbi märkimisväärse arengu. „Laenuraha tagastamine nõuab tulukust, kuid on väga oluline, et see ei tuleks keskkonna arvelt,” sõnas Annus lisades, et konkurss Läänemere Aasta Põllumajandustootja on oluliseks väljundiks jagamaks tähelepanu ja tunnustust keskkonnasäästlikule põllumajandustootmisele.

Swedbank annab täna Eesti võitjale üle 1000-eurose auhinna. Edasi liigub perekond Tobreluts rahvusvahelisele konkursile Stockholmi, kus Maailma Looduse Fond valib kõikide Läänemeremaade kohalike võitjate hulgast konkursi üldvõitja.

Läänemere Aasta Põllumajandustootja auhinda antakse tänavu kolmandat korda. Esimesel aastal võitis Kuningamäe veisefarm Põltsamaa külje all, kes reoveemuda põllul taaskasutab. Mullu tunnustati aga Marjasoo talu Võrtsjärve lähistel, kes kasvatab mahajäetud turbaväljal jõhvikaid ja mustikaid, vältides seega turba erosiooni.