allkirjastamine Foto: Andres Putting

Fraktsiooni visiidiga täna Saaremaal viibinud Annely Akkermann(IRL) ütles, et kirju on tulnud sadade kaupa. „Tuleb väga palju, nii eestikeelseid kui ka venekeelseid,“ kinnitas ta. „Postkast annab pidevalt teada, et on täis!“

Akkermann lisas, et tema nagunii kooseluseadusele selle praegusel kujul oma häält ei anna ning seetõttu ujutavad protestijad tema postkasti tegelikult asjatult üle.

"Palju ei ole neid kirju olnud, umbes paarsada," arvas reformierakondlane Valdo Randpere. "Ega nad rohkem ei olegi neid saatnud, mingist masinast mingi robot neid saadab. Need kirjad ei ärata minus erilist huvi, sest need on kõik  ühesugused. Need, kes eelnõud toetavaid kirju saatsid, need olid kõik erinevad, sa nägid, et inimene oli võtnud vaevaks mõelda ja kirjutada. Aga need praegused, need on mingid copy ja paste, ma ei saa neid tõsiselt võtta. See pole see, mida mina näen kodanikuühiskonnana. Spämmimise ja kodanikuühiskonna vahele ei saa võrdlusmärki panna."

Ta ei usu ka, et sellised kirjad saadikuid mõjutavad. "Põhiline probleem nende argumentidega, mis selle seaduse vastu on, lähtuvad eeldusest, et see eelnõu teeb kellelegi halba. Mida võtab see eelnõu ära neilt, kes tahavad abielluda? Niikaua kuni mina sellest aru ei saa, niikaua mina küll oma meelt ei muuda."

Protestikirju on varemgi saadetud

Liisa Pakosta sõnul on kirju tulnud küll palju, kuid see ei ole muutunud koormavaks. "See ei ole ju esimene kord, kus protestikirju saadetakse. Kõigepealt oli ACTA, siis tuli massiliselt ühesuguseid kirju, seejärel ülikooliseadus ja nüüd siis kolmas kord. Iga kord on kirjade arv kasvanud."

Saadiku sõnul ei ole tegemist spämmiga. "Ma isiklikult rõõmustan iga kirja üle, siis on ikka aru saada, et inimestel on veel lootust, et nad on osa sellest riigist. On täiesti normaalne, et inimesed seda võimalust kasutavad. Kutsun väga inimesi üles kirjutama." 

Seda, kas ta hääletab eelnõu poolt või vastu, ta ei oska veel öelda. "See sõltub eelnõu lõplikust sõnastusest. Ma kuulun selle väikese osa hulka inimestest, kes ei otsusta eelnõu üle ainult pealkirja järgi, mind ikka huvitab, mis seal kirjas on."

Kirju on saadetud välja täpselt nii palju kui loendur näitab

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaid nentis, et ka nendeni on jõudnud info, et riigikogu liikmed on saanud palju vähem kirju kui loendur näitab. "Ometi võin kinnitada, et meie süsteemi vahendusel on tõepoolest saadetud välja selline hulk kirju, nagu counter näitab, ja need kirjad on jõudnud ka riigikogu serverini."

Selles, millest võib olla tingitud kirjade mittekohalejõudmine saadikute postkasti, püüab organisatsioon parasjagu selgust saada.

Vooglaid ütles, et põhjuste üle võib spekuleerida. "Siin näen ma ennekõike kahte võimalust: kas riigikogu server on iseseisvalt kvalifitseerinud suure osa kirjadest spämmiks või on keegi riigikogus otsustanud blokeerida need kirjad nii, et need ei jõuaks rahvasaadikuteni.

Mõlemal juhul on lugu näotu, kuid eriti piinlik on lugu siis, kui tõepoolest keegi on võtnud endale voli otsustada, et sel teemal ei ole inimestel õigust riigikogu poole oma protestiavaldusega pöörduda. Mina pean seda võimalust tõenäolisemaks. Sellisel juhul oleks meil tegemist väga tõsise ebademokraatlikkuse ilminguga," leidis Vooglaid.

Ta rõhutab, et igasugune jutt spämmimisest on mõistusevastane, sest kirju saadavad reaalsed inimesed oma reaalselt meiliaadressilt ning igalt meiliaadressilt saab saata protestikirjad vaid ühe korra. Seejuures on Eesti Vabariigis igal inimesel õigus pöörduda e-posti teel riigikogu liikmete poole ning mitte kellelgi ei ole õigust selliseid kirju ära blokeerida.

Riigikogu infosüsteemide talitusest öeldi Maalehe veebile, et nende süsteemid ei ole registreerinud massilist kirjade tulva.