FOTO: RAIGO PAJULA

Püügivahendite asukohad fikseeriti, nende märgistuse abil tuvastati püügiloa omanik ning võrreldi andmeid püügiloas märgitud andmetega. Kontrollimisel tuvastati 13 juhtumit, kus püüti püügivahendiga, mida ei olnud loale märgitud, 10 juhul oli püügil lubatust suurem arv püügivahendeid, samuti avastati kuus selguseta kuuluvusega püügivahendit või selle osa ning avastati ka üks kahtlane mõrd, mis oli plaanis järgmisel päeval välja võtta, kuid see „kadus“ öö jooksul püügilt, ütles keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ERR-i uudisteportaalile.

„35 püügivahendi lubatavus ja nõuetele vastavus vajavad veel täpsustamist. Peale selle tuleb paljude püügivahendite vahekaugused täpsemalt üle mõõta. Kuna Liivi lahel käib aktiivne püük ja püüniseid on palju, pannakse need tihtipeale üksteisele lähemale, kui lubatud,“ märkis keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna juhataja Indrek Ulla.

14.– 15. maini toimunud reid hõlmas ka piirkonna sadamaid ja lossimiskohti. Kontrolliti eelteadetest kinnipidamist ja püügiandmete esitamise korrektsust. Lossimiskohtade kontrollimisel osalenud veterinaar- ja toiduameti ametnikud jälgisid kala käitlemise ja transportimise nõuete täitmist vastavalt oma ametkonna pädevusele.

Sadamates jõuti kontrollida 42 lossimist. Neist 11 juhul tuvastati puudusi, millede puhul enamasti piirduti hoiatusega ja 3 juhul alustati kohe väärteomenetlust. Lossimiste kontrollimistel tuvastatud rikkumised olid seotud kalapüügilt naasmise eelteate esitamise ja püügipäeviku täitmise nõuetest kinnipidamisega.

Ühisoperatsiooni juhi Indrek Ulla sõnul võib tulemustega rahule jääda. „Ehkki me ei suutnud kontrollida 100 protsenti püügil olnud püügivahendeid, sest ilmastikuolud ei olnud kõige soodsamad ja tekkisid teatud tehnilised tagasilöögid, saime üldpildi kätte. Tegime hulgaliselt tähelepanekuid, mis puudutavad nii regulatsiooni kui ka järelevalve planeerimist ja saadud infoga tuleb kohe edasi töötada,“ märkis Ulla.

Ulla sõnul andis ühisoperatsioon võimaluse harjutada ja ühtlustada koostööd nii asutuse sees kui teiste ametkondadega ning moodustada segameeskonnad, mis on parim moodus üksteiselt õppimiseks ja arusaamise ühtlustamiseks.

„Politsei jaoks on sellised ühistegevused positiivsed koostöö kogemuse saamise võimalused. Sel korral olid ilmastikuolud suhteliselt halvad ja merel liiklejaid üsna vähe, aga see andiski meile omakorda hea võimaluse koostööpartnerite igapäevaste tegevustega lähemalt tutvust teha. Politsei kontrollib sellistel puhkudel, kas väikelaevad on korrektselt registreeritud ja juhid kained ning kas kõigil veesõidukitel on olemas vajalik päästevarustus. Sel korral politsei rikkumisi ei tuvastanud,“ selgitas Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemkorrakaitseametnik Erki Timusk.

Kontrollimisel osales kolme ametkonna peale kokku ligi 50 inimest, merel oli 10 ujuvalust, sealhulgas patrull-laev Valve, maismaal tegid järelevalvet kaheksa ekipaaži. Lisaks kasutati mereala vaatlemiseks kopterit, kuid õhust tehtud vaatlus seekord loodetud efekti ei andnud, sest eelmise päeva torm lõi vee segamini ja halvendas nähtavust.

Taolised suuroperatsioonid, mis annavad veekogul toimuvast tervikpildi, on toimunud eelmistel aastatel ka Peipsi järvel. Mõni nädal tagasi korraldas inspektsioon oma jõududega mitmepäevase kontrollreidi Võrtsjärvel.