Lumi – kord sõber, kord vaenlane
- Kui läheb väga külmaks, kuhjake kohevat lund Thunbergi kukerpuudele, harilikule ligustrile, kaunile veigelale, harilikule parukapuule, Fortune'i kikkapuu sortidele jt külmahelladele põõsastele.
- Kohev lumevaip kulub ära liiliapeenrale ja teistelegi külmaõrnematele püsililledele.
- Kui hakkab sulama, muutub lumi tihedamaks ja selle mõju soojuskattena väheneb järsult. Tihenenud paksu lume all tekib igihaljastel rohttaimedel (eriti kiviktaimla padjanditel) õhupuudus ning nad võivad hukkuda. Taimedele hilissügisel asetatud kuuseoksad ei lase lumel väga tihkelt kokku vajuda ja taimedel jätkub õhku ka pärast sula.
- Eriti ohtlik on kevadel tihenenud sulalumest tekkiv urbne jää, mis mõjub sageli igihaljastele rohttaimedele ja ka murule hukutavalt. Urbne jää tuleb kindlasti purustada, et õhk taimedeni jõuaks.
- Suur kogus puudele sadanud rasket sulalund painutab ning isegi murrab oksi. Et seda ei juhtuks, siduge kergesti murduvate okstega väiksemad puud-põõsad aegsasti, juba hilissügisel, nööriga kinni.
- Lehtpõõsastest võib raske lumi kahju teha ja oksi murda Thunbergi kukerpuu sammasja võraga sortidel, sõstrapõõsastel, kukerpuudel, enelatel. Ohus on ka suurte lehtedega igihaljad rododendronid, sest lehtede külge jääb rohkesti lund.
- Okaspuudest siduge kokku kadaka, elupuu ja mägi-ebaküpressi sordid, sest lume raskuse tõttu väljakooldunud oksad üldjuhul endist vormi ei taasta.
- Ärge unustage paksu lumekihi alla tihedaid elupuuhekke, mis võivad kaotada oma kauni vormi. Raske lumi võib rikkuda ka magesõstra- ja tuhkpuuheki.