Milleks inimesed raha koguvad?
Kogumise eesmärkidena nimetati veel eluaseme remonti või ümberehitust ja nn matuseraha (mõlemad 19%). Oma tervise parandamiseks ja rõivaste ostmiseks kogub võrdselt 16% inimestest. Pea sama paljud (15%) paenvad raha kõrvale lähedaste abistamiseks ja laste või enda hariduse finantseerimiseks. Väiksema osakaaluga on kogumine kodumasinate, elektroonika või mööbli ostmiseks ja alla 10% kogub auto või eluaseme ostmiseks.
Noori huvitavad riided, vanemaid pensioni lisaraha
Kogumise eesmärk on loomulikult väga personaalne, kuid sõltub ka vanusest. Näiteks kogub reisimise ja hobide jaoks kõige rohkem 30-39 aastastest (36%), rõivaste ja jalatsite ostmiseks panevad raha kõrvale kõige rohkem 18–29 aastased. Huvitav on, et hariduse jaoks ei kogu usinaimalt mitte noored, vaid 40–49 aastased. Tõenäoliselt on see seletatav kahe asjaoluga: esiteks kogutakse täiskasvanuikka jõudvate laste koolitamiseks ning teiseks enesetäiendamiseks, et tööjõuturul läbi lüüa.
Pensioniks lisaraha kogumise vajadus saab selgeks alles pensioniea künnisel: kui näiteks 40-49 aastasest paneb sel eesmärgil raha kõrvale 15% ja noorematest veelgi vähem, siis 50–59 aastaste seas on protsent juba 28 ning 60-69 aastastest panevad pensioniks lisaraha kõrvale peaaegu pooled. Kahjuks on mõned aastad enne pensionile jäämist riskantne investeerida nii, et see pakuks vähemalt inflatsiooniga sarnast tootlust, sest selliste investeeringute minimaalne pikkus peaks olema vähemalt viis aastat. Järelikult tuleks pensioniks lisaraha kogumisega alustada aastakümneid varem. Kuidas seda teha, loe siit
Sääste hoitakse arvelduskontol või sularahas
Uuringus küsiti inimeste käest, kas nad on viimase 12 kuu jooksul raha kõrvale pannud mõnel järgmisel viisil: arvelduskontole (jaatavalt vastas 39%), sularahas (31%), hoiustanud (9%). Muid kogumisviise, sh investeerimist nimetati tunduvalt vähem.
Samast uuringust selgub, et 82% inimestest pole valmis oma raha investeerimisel riske võtma. Seega on arusaadav, miks hoitakse raha pigem arvelduskontol või sukasääres.
Seda säästuraha, mida võib ootamatult vaja minna või mida on kindlasti näiteks aasta pärast tarvis kasutada, tulebki paigutada madala riskiga ja kiiresti ligipääsetavalt. Arvelduskonto pakub kiiret ligipääsu, kuid samas on oht säästusumma igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Sukasääres raha hoidmisega on sama lugu, lisandub veel risk varguse ohvriks langeda. Alternatiiv lühiajaliseks raha hoidmiseks on erinevad hoiused, kuigi nende reaalintress on praegu negatiivne nagu ka arvelduskontole makstaval intressil. On nii selliseid hoiuseid, kuhu saab regulaarselt raha juurde kanda (kasvu- ja kasutushoius) kui ka selliseid, millel hoiad raha kindla tähtajani ning üldjuhul vahepeal juurdemakseid teha ei saa (tähtajaline hoius). Lähemalt saad lugeda siit.
Tasub ka teada, et Eestis on eraisikute hoiused ja arvelduskontodel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta.
Pikemaajaliseks rahapaigutamiseks kaalu investeerimist
Kui n-ö mustadeks päevadeks on säästuraha olemas ja on soov ka kaugemaks eesmärgiks koguda, võib kaaluda suurema tootlusega ja sellega paratamatult seostuva suurema riskiga võimalusi ehk investeerimist. Investeerimine erineb säästmisest, sest kui säästmine on passiivne raha kogumine, siis investeerimine keskendub raha teenimisele ehk tootlusele. Sellega seonduvad riskid: investeeringute väärtus kõigub ajas ning seega ei tasu investeerida raha, mida sul lähema viie aasta jooksul vaja läheb.
Investeerida on võimalik nii mõnekümne euro kaupa kuus (näiteks investeerimisfondidesse, kogumiskindlustusse) kui ka korraga suuremat summat paigutades (investeerimisfondidesse, aktsiatesse, kinnisvarasse). Siit saad lugeda, kuhu ja kuidas on võimalik investeerida.
Rohkem loe minuraha.ee.
