Mis juhtub Taevaskoja loodusega, kui Ahja jõe paisjärv kaob?

Eilne Maaleht kirjutas Põlvamaal Taevaskojas plaanitavast Saesaare paisjärve tühjendamisest. Saesaare paisul hüdroelektrit tootva AS Genereaatori juhi Jan Niilo sõnul jääks paisu lammutamisel ja vee alanemisel oru põhja esmalt poriväli.

“Kiidjärvel on ka mõnevõrra näha, mis seal toimub (pärast paisu lammutamist – toim),” ütles ta.

Kiidjärve vesiveski paisjärvelt lammutati pais sel suvel ja endise järve põhjas voolab madal jõgi. Oru kaldad on praegu setete ja juba kasvama hakanud taimedega kaetud.

Kiidjärv oli Saesaare järvega võrreldes väga väike – vaid 3,2 hektari suurune. Saesaare on aga ligi 50-hektarine ja seal oleks paljastuv mudaväli palju suurem.

“Kindlasti vajab see esialgu olulist hooldust, kui soovida ilusat välimust,” rääkis Jan Niino Saesaare oru tulevikust, kui pais peaks lammutatama ja ürgoru põhja jääks jõgi. “Eri hinnangud on andnud eri numbreid (looduse taastamise) aastahulkade osas. Männimetsa võiks oodata lausa paarisaja aasta pärast, aga ütleme nii, et ega siis suure töömahuga ja suurte rahadega on kõike võimalik teha. Iseasi, kas ühiskond saab seda tagasi, mida oodatakse.”

Saesaare paisjärvel sõidab jõelaev Lonny. Selle perenaine Iia Timmi märkis, et oru põhja jääb jõesäng, aga kuna jõgi laevatatav ei oleks, ehk vaid kanuudega sõidetav, siis suurele osale oru külastajatele pole nähtavale ilmuvad paljandid jälgitavad.

Praegu on kahel pool oru kaldal osaliselt metsa sees matkarajad, aga need jääks järve kadudes veest veelgi kaugemale.

„Need matkarajad, mis kahelt poolt lähevad, need on praegu kaldast kaugel. Inimene tegelikult vee peale ei pääse. Siis ei näe vett, ei näe paljandeid. Põhimõtteliselt kõnnid metsas. Need paljandid inimese jaoks rohkem nähtavale ei tule,“ ütles Timmi. „Arvata nüüd, et meile hakkavad tulema väga suured külastajate hulgad tänu sellele, kui me järve ära kaotame – no see ei ole reaalne, ausalt.“

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti Rein Kalle sõnul Saesaare paisu lammutamisel küll alguses Taevaskojas veetase korraks tõuseks, kuid siis taastuks senine tase.

“Olekski looduslik tase,” ütles ta. “Allpool veetase ei muutu, kuid seal on muud probleemid: kuidas see muda (järve põhjast – toim) allapoole võiks minna? Ka nüüd tehakse mudauuringud, et aru saada, kui palju seda on. Põnevat infot on oodata sügiseks.”

Kui paisjärv kaob, tulevad vee alt välja suured paljandid. Praegu on osa rohkem kui kümnest paljandist kas osaliselt või täielikult vee all.

Rein Kalle sõnul on paisjärve ääristavaid paljandeid uuritud ja puuritud. Tammist allpool Taevaskojas järve tühjaks laskmine paljandeid tema sõnul ei mõjutaks. Küsimus on nende paljandide seisukorras, mis praegu on paisjärve alal.

“Geoloogid on teinud kolm puurumist ja antakse eksperthinnang, mis neist siis saab, kui paisjärve veetase langeb,” selgitas Kalle.

Kui kunagi oli Saesaare paisjärve alune jõesäng metsane, kivine ja kärestikuline, siis praegu, pärast1950ndate aastate paisuehitust see selline enam pole. Maha võetud puude kännud jäid oru põhja ja need pole 60 aastaga kõdunenud. Kärestikukivid lükkasid ehitajad aga buldooseriga kokku – kividest tehti pais.

“Seda esialgset kärestikku enam ei ole,” ütles Kalle, lisades, et see tuleks uuesti kujundada. “Peame arvestama, kui otsuse teeme, et langetada veetase, siis aastakümneteks on see maastik erinev ja kujunev. Kas me sellega lepime või mitte, see on iseasi. Inimesed on harjunud paisjärve nägema, siis on raske harjuda, et nüüd on seal mudane.”

Kalle sõnul sõltuks paisu lammutamise ja oru taastamise töö hind sellest, kui suurelt asi ette võtta. “Kui lihtsalt veetaset alandada, siis on suhteliselt lihtne kopaga betooni hammustada, aga kui korralikult kärestikud taastada, sild rajada, muda pumbata, teha istutustöid – see on muidugi väga kulukas,” märkis ta. “Ala on väga suur, ligi 50 ha, osapooltel on kindlasti oma soovid, kes tahab üht ja kes teist. Ka need on kulud.”

Täpsem töö maksumus selgub sügiseks, kui keskkonnamõju hinnang on valminud. Kalle sõnul on seni pakutud ebamääraseid arve: “Keegi ütleb, et 400 000 eurot, keegi, et 2,5 miljonit eurot”. Raha tuleks Euroopa Liidust.

Eilne Maaleht kirjutas, et Saesaare on Ahja jõel teine paisjärv, mille kadumise korral põrkuvad looduse ja inimese huvid. Kalarännet takistava paisu lammutamine põhjustab meelehärmi aga kohalikele turismiettevõtjatele ja osale kohalikest elanikest. Jõelaev Lonny omanikud on kogunud üle 2000 allkirja paisjärve säilitamise toetuseks.