Narva jaamad on aasta pärast valmis kõik vanarehvid õliks tegema
Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov märkis reedel toimunud energeetika- ja keskkonaseminaril alternatiivkütuste kasutamise arengutest ülevaadet andes, et tänapäeval on efektiivsus oluline nii tööstuses kui peresuhetes, vaid siis saab meie tegevus olla kestev.
"Tootmise efektiivistamise tee tuleb rajada nii, et see ei ristuks keskkonnahoiu teega. Need teed peavad kulgema kõrvuti," tõi Veljo Aleksejev näite ka näiliselt teineteisele vastanduva valdkonna arendamisest.
"Meil on praegu palju ideid, 500 ja pluss, aga enamikud näivad praegu võimatud. Mõne aja pärast neid üle vaadates, on osad neist juba võimalikeks muutunud. Näiteks peagi sulguvasse Estonia kaevandusse plaanime me nüüd juba täiesti reaalselt rajada pumphüdroelektrijaama, mille kaudu müüa uusi tooteid, kasvõi sageduse hoidmise turule ning teenida sealt uut raha."
Aleksejevi sõnul on praegu ühe suurema projektina käsil põlevkivigaasi kasutuse suurendamine Eesti elektrijaama 8. plokis praeguselt 13 protsendilt 50 protsendini. Ploki võimsus suureneks 70 MW 184 MWni ja tuhka tekiks 100 000 tonni vähem. Järgmise aasta alguses loodetakse uuendatud plokki testima hakata ja augustis tööle rakendada.
Teine projekt puudutab vanarehvide ümbertöötlemist. Aastas tekkib neid juurde umbes 12 000 tonni, vanast ajast on neid Eestimaad pidi laiali vähemalt veel kolm korda niipalju.
"Usume, et see projekt kannab endas suurt missioonitunnet Eesti keskkonna suhtes," kirjeldab Aleksejev. "Rehvidega läheb lugu eriti halvaks siis, kui kasutatud rehvid peaksid põlema minema. Siis lekib saastet pinnasesse ja see levib ka õhku."
Rehvid hakitakse, eraldatakse metall ja tekstiil, see materjal sisaldab energiat neli korda rohkem kui põlevkivi (põlevkivi 8 MJ/kg, rehvid 34 MJ/kg) ja katsetused näitavad, et seda saab kasutada Enefit pürolüüstehnoloogial tahkest materjalist kütuse eraldamiseks. Tehnoloogia võimaldab ühel õlitehasel töödelda sel moel aastas kuni 100 000 tonni vanarehve.
"Meie eesmärk on tõestada, et rehvihakke lisamisel mingeid keskkonna piirnorme see tootmine ei ületa," iseloomustab Aleksejev. "Eesti Energial on nüüd aastast 2016 selleks REACH registreeringu viieks aastaks ja keskkonnaministeeriumi load katsete läbiviimiseks."
Kõige varem saab energeetikafirma rehvihaket koos põlevkiviga tööstuslikus õlitootmises kasutama hakata järgmise aasta keskpaigas kui kõik ettevalmistustööd tehtud ja keskkonnaload olemas. Lisaks tuleb rehvihakke ja põlevkivi segust valmistatud kütus registreerimist ELi kemikaaliohutuse direktiivis.
Edasine võtmesõna on tootjavastutusorganisatsiooni (TVO) koostöö Eesti Energiaga, sest vanarehvide kogumisega tegeleb just TVO, saades tonni utiliseerimise eest 120 eurot.
Ka Irus põletatakse rehvijäätmeid, mida võib üldisele jäätmekütusele lisada kuni 2%, mis teeb Iru soojuselektrijaama võimekuseks põletada kuni 5000 tonni rehvihaket aastas. Uuringud näitasid, et heitmete emissioon jääb seejuures normide piiresse.
