Alkohol vähendab tegutsemistahet

Oleme tugevalt edule orienteeritud, kõik tahavad väga palju saavutada. On palju ootusi – vanematel lastele, tööandjal alluvatele, aga ka inimese seatud eesmärgid iseendale on kõrged. Kõik tahavad teha kiireid samme karjääriredelil, sõita kalli autoga, käia sageli välismaal puhkamas. Kuid suured eesmärgid tekitavad ärevust ning vahel on pingega ääretult raske toime tulla. Siis pöördutaksegi leevenduse leidmiseks pudeli poole.

Mihhail Beljajev, kliiniline psühholoog
Alkohol aga vähendab tegutsemistahet, keskendumisvõimet ja motivatsiooni. Nii võibki tekkida nõiaring – eesmärgid jäävad vähese motivatsiooni tõttu saavutamata, see omakorda lisab aga pingeid ning ajab jälle jooma.

Kui inimene on väga aktiivne, tegutseb mitmel töökohal, käib trennis, tegeleb mitme huvialaga, siis ei jää tal väga palju aega suhtlemiseks. Probleemid, olgu nende põhjuseks liigne stress, ärevus, üksildus või miski muu, hakkavad lahenema siis, kui pöörata rohkem tähelepanu mitte edu saavutamisele, vaid hoopis suhetele. Kui võtta rohkem aega ühisteks ettevõtmisteks perega, suhelda kolleegidega isiklikumal tasandil, leida aega sõprade jaoks, annab see jõudu ja energiat ka kõige muuga toime tulemiseks.

Teine sage põhjus, miks inimene sageli alkoholist lohutust otsib, on üksildusetunne. Alkoholi tarvitades tundub, et tuju tõuseb, suhelda on lihtsam ja mured justkui kaovad. Inimene muutub seltskondlikumaks ja unustab üksinduse. Järgmisel päeval on aga tagasilangus muremõtetesse seda suurem, sest pohmell muudab suhtlemise veel raskemaks.

On ka inimesi, kes üksildusega toimetulemiseks matavad ennast töösse. Tööga ülekoormamine võib omakorda viia pingete leevendamiseks kasutatava alkoholiga liialdamiseni. Iseenesest pole vahetevahel alkoholi abiga lõõgastumine mingi probleem. Põhiline, et kogused poleks suured ja et see ei muutuks regulaarseks. Lõõgastumiseks ja pingete maandamiseks on aga ka palju muid võimalusi.

Negatiivsete tunnetega tuleb õppida toime tulema

Kiire elutempo juures, kui pinged kuhjuvad, on iseendast ja oma tunnetest tihtipeale raske aru saada. On hea, kui inimesel on perekond või lähedased, kes teda keerulisel perioodil toetavad ja oskavad tekkinud murest märku anda. Vahel piisab ka paarist sõnast, et mõista – nüüd on tarvis aeg maha võtta, puhata, iseendaga tegelda. Avastades õigel ajal, et stress on hakanud kasvama ja muremõtted kuhjuma, on täiesti võimalik olukorraga ka iseseisvalt toime tulla. Oma emotsionaalset seisundit aitab paremini mõista näiteks Alkoinfo.ee veebist leitav emotsionaalse enesetunde test.


SIIT SAAB ABI

Tervise Arengu Instituudi juhtimisel on käimas kampaania, millega viidatakse seostele alkoholitarvitamise ja vaimse tervise probleemide vahel. Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames.

Lisainfo: www.alkoinfo.ee.

Loomulikult ei lahenda ükski test kunagi mingisuguseid probleeme. Küll aga võib see aidata õigel hetkel muresid teadvustada. Testi tulemused annavad märku depressiooni, ärevuse ja unetuse sümptomite olemasolust ning aitavad neile tähelepanu pöörata. See on hea võimalus ennast ja oma vaimset seisundit analüüsida. Tuleb aga meeles pidada, et testi tulemus sõltub paljudest teguritest, muu hulgas näiteks sellest, kui aus te seda tehes enda vastu olete.

Kui negatiivsed tunded on hakanud igapäevaelu segama, tuleb nendega toimetulekuks lahendus leida. Neil, kel on stress, ülepinge, masendustunne või uinumisraskused, tuleb alkoholi vältida. Oluline on otsida toetust lähedastelt või pidada nõu spetsialistiga.

Loomulikult on olukord keerulisem, kui olete üksik. Sel juhul arutage oma muresid kindlasti spetsialistiga. Tegelikult võib spetsialisti poole pöördumine olla hoopis lihtsam kui mõne lähedasega rääkimine. Psühholoog, psühhiaater või terapeut on täiesti neutraalne kõrvalseisev inimene, ta ei kritiseeri ega anna hinnanguid. Samuti on tal kohustus olla konfidentsiaalne.

Kui alkohol on muutunud liiga sagedaseks stressileevendajaks, tuleb hakata mustrit murdma ja asendada joomine positiivsemate harjumustega.

Oluline on mõõdukus ja tasakaal

Üks hea viis pingete maandamiseks on magada. Nii lihtne ega nõua ka mingeid rahalisi kulutusi! Teine pealtnäha lihtne, aga väga oluline soovitus on võtta aega oluliste inimeste jaoks. Veetke koos aega, vestelge, nautige üksteise seltskonda. Väga hästi aitab lõõgastuda värskes õhus ja looduses viibimine, jalutamine. Tegelge spordi või muu meelepärase huvialaga. Mõni kirjutab raamatu, mõni joonistab. Igaühel on võimalik leida endale midagi, mis just talle sobib.

Neil, kes loomult pragmaatilisemad, tasub mõelda ja arvutada, mida kõike saaks alkoholile kulutatud aja ja rahaga ette võtta. Õhtuse väikse napsu peale võib aja jooksul märkamatult kuluda nii palju raha, et selle eest saaksite endale korraliku puhkusereisi lubada. Aja ja energiaga on samamoodi. Jättes õhtul napsu võtmata, on järgmisel hommikul puhanuna töövõime suurem ja motivatsioon kõrgem – nii jõuab vähema ajaga rohkem tehtud ja enesetunne on seejuures parem.

Asendades napsutamise muude harjumustega, tasub aga silmas pidada, et siingi on oluline tasakaal. Ka meeldivate ja positiivsete tegevustega ei tohi ennast üle koormata. Toredad asjad võivad täpselt samamoodi põhjustada stressi ja viia läbipõlemiseni, kui neid on kalendris korraga liiga palju. Oluline on mõõdukas suhtumine ja enda jaoks sobiva tasakaalu leidmine.


Uuring näitab

Allikas: Eesti Konjuktuuriinstituut, "Alkoholi aastaraamat 2019"
Alkoholitarvitajate osakaal on hakanud kasvama

Alates 2015. aastast on alkoholi mittetarbivate inimeste osakaal olnud kahanevas trendis, kuid 2018. aastal kasvas alkoholitarbijate osakaal täiskasvanud elanike hulgas kolme protsendipunkti võrra 86%-le (2017. aastal oli tarbijaid 83%). Kuigi alkoholitarbijate osakaal pöördus kasvule, on asja positiivne külg see, et alkoholi palju tarbinud inimeste osakaal langes (5%-lt 2017. aastal 3%-le 2018. aastal) ja vähe tarbinud inimeste osakaal kasvas (52%-lt 57%-ni).

Eesti täiskasvanud elanikud (vastavalt rahvusvahelisele metoodikale vanuses üle 15) tarbisid 2018. aastal inimese kohta 10,1 liitrit alkoholi (absoluutalkoholi arvestuses). Võrreldes 2017. aastaga tarbimine oluliselt ei muutunud (vähenemine 0,2 liitrit) ja võrreldes Eestile kõige kriitilisema 2007. aastaga (mil tarbiti 14,8 liitrit), on langus olnud 4,7 liitrit.

Kümne aastaga on vähenenud nii kange alkoholi tarbimine (–47%) ning eriti lahjade jookide (siider, longerod) tarbimine (–60%). Mõnevõrra vähem on langenud õlletarbimine, mida 2007. aastal joodi 94,7 ja 2018. aastal 79,6 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta (langus 16%). Jookidest on kasvutrendis olnud vaid vein, mida 2007. aastal joodi 8,6 ja 2017. aastal 14,8 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta (+72%).

Kuigi alkoholitarbimine on viimasel aastakümnel Eestis vähenenud, on selle liigtarbimine endiselt oluline enneaegseid surmasid ja terviseprobleeme põhjustav riskitegur. 2018. aastal hukkus õnnetustes 127 alkoholijoobes inimest ja 496 inimest suri otseselt alkoholist põhjustatud terviseprobleemide tõttu.

Elanike hinnangul on suurimateks alkoholi liigtarbimisega seotud probleemideks joobes sõidukijuhid, perevägivallajuhtumid ja terviseprobleemid. Küsitlusele vastanutest 88% olid kindlad, et alkoholitarbimise vähendamiseks on olulisim inimese enda käitumine ja tahe. Täiskasvanutel on oluline olla noortel eeskujuks mitte ainult sõnades, vaid ka tegelikus käitumises.