Foto: Kaitsevägi

Pataljon tähistas Kuperjanovi sünnipäeva Taara linnakus toimunud rivistusega ning pärja asetamisega Kuperjanovi büstile. Rivistuse järgselt suundusid pataljoni esindajad koos liputoimkonnaga Julius Kuperjanovi hauale Tartus Raadi kalmistul, kus toimus avalik Kuperjanovi 125. sünniaastapäevale pühendatud mälestusüritus ning pärgade asetamine.

„Teda iseloomustas jäägitu isamaa armastus, julgus kombineeritud tarkuse ja vilumusega ning külmaverelisus kallutada ka kõige raskemad olukorrad enda kasuks,“ ütles rivistusel peetud kõnes Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.

Kaplani tavakohase tuumaka usulise mõtiskluse ja ühise meieisapalve lugemise järel jõudis sõnajärg minuni:

„Kallid siinolijad! Lubage öelda paar sõna Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. Küünlapäeval sajand tagasi, oli Tartu leinas. Välksõja tunnustega Eesti Vabadussõja vastupealetung oli jõudnud Valga lähistele. Paju lahingus surmavalt haavata saanud väejuht Julius Kuperjanov suri Tartus 2. veebruaril 1919.

Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele. Kuperjanovlased, 5. Jalaväerügemendi jt väeosade võitlejad vabastasid Petserimaa. Kaasajal Eesti kaitseväe kaks erukindralit kõigest sellest aga aru ei saa. 25. novembril 2015riigikogus toimunud hääletusel olid nad EV territoriaalse terviklikkuse vastu.

Kallid siinolijad! Lubage tänada kuperjanovlasi, kes austavad väärikalt oma väejuhi mälestust! Olge tänatud kõik, kes te tulite Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeval teda mälestama.“

Neid sõnu jälgisid pingsa tähelepanuga Kuperjanovi jalaväepataljoni ohvitserid, kes näivad tõelised Eesti sõjamehed olema. Nagu aru saime, kuulsid nad midagi niisugust, mida nad varem polnud kuulnud.

Olgu tänatud Olev Teder ja tema juhitud Julius Kuperjanovi Selts, kes väsimatult tegeleb meie rahvuskangelase elu ja võitluse uurimise ning tutvustamisega. Olgu tänatud need, kes läbi aegade on kaitsnud ja hooldanud Julius Kuperjanovi kalmu ja väärikat hauatähist, mille külge isegi punased ei julgenud oma kätt panna. Olgu tänatud need, kes sageli ohtusid trotsides ja selle tõttu vaenamist kogedes on rahvuslikel pühadel väejuhi kalmul küünlaid süüdanud!

Lubage lugejate tähelepanu juhtida sellele, et 29. novembril on Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre 60. sünniaastapäev, mida tuleks väärikalt tähistada. Kui keegi tunneb Reeda lähedasi, palun sellest märku anda Tartu Rahu Põlistamise Seltsile telefonil 56 908 945 või meiliaadressil Aldo.Kals2@gmail.com.