Iowa osariigi ikaldus tõstab teravilja varumishinda väikeses Eestiski. AFP/SCANPIX

Valgamaa kuplite vahel põldu hariv noor talupidaja Mihkel Maks tunnistab, et 400 eurot rapsitonni eest tundus talle mõni nädal tagasi hea hind, seetõttu pani ta oma tänavuse saagi n-ö lukku, fikseerides kokkuostjaga müügihinna.

Kui rapsitonni hind eelmisel nädalal börsil ületas 500 eurot, tekkis väike kahetsus. Aga saagimüük ongi tema sõnul üks paras börsimäng.

Viljaturg muutub ilmaturuks
“Hinda fikseerides saab riske maandada. Kui valdav osa saagist fikseeritud hinnaga müüa, saab sisenditele kulunud raha tagasi,” arvab Harjumaal tegutsev Hellema talu peremees Ivo Eenpalu, kellel on umbes kolmandiku tänavuse rapsisaagi müügihind ära fikseeritud. Tema hinnangul on 500 euro juures kindlasti kasulik hind ära fikseerida.

Eenpalu möönab, et pole olemas mingit kindlat taktikat, millest saagi müügil lähtuda. See sõltub tuhandest asjast. “Ma ei leia, et õige on müüa kõik fikseeritud hinnaga või siis mitte midagi,” lausub ta. “Selleks peab olema ikka väga palju infot.”

Ise jätab ta osa fikseerimata. “Jääb põnevust ka natuke,” nendib viljakasvataja.

Vilja- ja rapsikaubandusega tegeleva ASi Baltic Agro tootejuhi Timo Sildvee teada on Eesti põllumeestel vilja ja rapsiga börsil kauplemisel juba mitmeaastane kogemus ning varasematest hinnatõusudest ja -langustest on õpitud.

Baltic Agro soovitab tema sõnul olla pigem konservatiivne ning hajutada riske, müües ära kolmandiku loodetavast saagist kevadtalvel, teise kolmandiku suvel ning kolmanda kolmandiku pärast saagi koristamist, kui on selge tegelik tulemus.

Seda soovitust on Eesti põllumehed tänavu üldiselt ka järginud. “Kevadtalvine börsihind oli juba tehtud kulutustega võrreldes kasumlik ning kui nüüd hind veelgi tõusis, oli lihtsalt kasumiprotsent kõrgem,” lisab Sildvee.

Mees tunnistab, et viljabörs on sellel aastal kõvasti rallinud. “Kui jaanuarist juuni keskpaigani oli turg suhteliselt rahulik ja kõikumised väiksemad, siis alates juuni keskelt on olnud kõva ralli üles,” sõnab ta. “Mida lähemale koristusperioodile, seda rohkem hakkavad mõjutama turge ilmauudised. Viljaturg muutub nii-öelda ilmaturuks.”

Talirüpsi koristus Eestis juba käib ning peatselt ka talirapsil. See võimaldab Sildvee sõnul müüa ära juba suurem osa saagist praeguse kõrgema hinnaga. “Kui veel arvestada sellega, et tänavu on põldudel kasvamas keskmisest paremad saagid, siis hea teenimisvõimalus on kaunis tõenäoline,” tunnistab ta.

EMVI vanemteadur Peeter Viil arvas juba rohkem kui kuu aega tagasi, et tänavu on loota põldudelt rekordit. “Talvitumine oli hea, kahjustused tagasihoidlikud, kevad on olnud taimedele soodne, ainult haigusi on natuke rohkem,” kirjeldas ta olukorda.

Viil arvab, et kui tänavune saagipotentsiaal realiseerub, tuleb eeloleval sügisel Eesti aastate suurim kogusaak. Ohustada võivad seda veel vihm, äike ja rahe.

USA põllumajandusportaalis Farm Industry News kirjutab Illinoisi ülikooli professor Darrel Good, et kõrge hinna kestust on võimatu ennustada. Mõistlikuks peab ta vilja müüki või hinna fikseerimist paari järgmise nädala jooksul.

Nii USAs kui Euroopas valitses põud
USA teadlase hinnangul näib, et tänavu kujuneb vilja hind nii nagu tüüpilisel viljapuuduse aastal, vähemalt selles osas, mis puudutab hinnalae aega ja kestust.

Ajaloolistele mudelitele tuginedes püsib tänavune hinnalagi vahemikus sellest kuust kuni koristusaja lõpuni. Tootjatel, kellel moodustab viljamüük põhilise osa ärist ja kellel õnnestub saada põldudelt hea saak, on USA teadlase hinnangul kasulik just sellel ajal oma toodangule ostja leida.

Ulatuslik põud vähendab tänavust USA viljasaaki ja praeguseks on selge, et tänavu tuleb seal viljapuudus.

USAs on alates 1970. aastast olnud kümme sellist kehva saagiga aastat, viimati 2002 ja 2011. Kümnest kuuel korral on jõudnud hinnalagi kätte vahemikus juunist novembrini.

Ühendriikides jääb saak sealse põllumajandusministeeriumi hinnangul 12% loodetust väiksemaks.

Valitsuse andmetel on põldude olukord halvim alates 1988. aasta põuast. Eelmisel nädalal tõusid viljahinnad Chicago börsil võrreldes juuni keskpaigaga 42%.

Pingelisemaks muutub ka rapsiturg
USA põllumajandusministeeriumi hinnangul kukub maailma suurima rapsitootja Euroopa Liidu toodang läinud aasta 19,1 miljonilt tonnilt 18 miljoni tonnile.

Ukraina toodang väheneb samadel andmetel pea poole võrra, eelmise aasta 1,5 miljonilt 0,7 miljoni tonnini.

ELi põllumajandusressursside monitooringu põhjal on Põhja-Prantsusmaal, Inglismaal ja Lõuna-Euroopas tänavune sademete hulk pikaajalisest keskmisest üle 50% väiksem.

Läinud nädalal tõusiski rapsi hind rekordilisele tasemele.

Samal ajal on loota, et Kanada geneetiliselt muundatud rapsi ehk kanola saak suureneb võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt. Kuna Euroopa Liidus kehtivad aga GMO-vastased piirangud, tuleb Euroopal otsida rapsi impordiks võimalusi kusagilt mujalt.

EURONEXT

Börsihinnad
24. juulil
Raps 500 eurot/t
Toidunisu 244 eurot/t
Õlleoder 310 eurot/t