Pesukaru Foto: Maksim Blinov, RIA Novosti

“Meie saame info ainult sellistest juhtudest, mis on sedavõrd tõsised, et inimene vajab arstiabi,” selgitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. Sel juhul jõuab hammustus arstide poolt edastatud info kaudu terviseametini ja nii koguneb statistika üle Eesti.

Kui eelmisel aastal vähenes loomahammustuste arv tunamullusega võrreldes üle kaheksa protsendi, siis tänavu aprilli seisuga on see vähenenud veel viis protsenti. “Siin on kaks põhjust – kas loomad on muutunud taltsamaks või inimesed rahulikumaks,” märkis Saluri.

Mullu registreeriti arstiabi vajanud loomahammustusi 1343korral:

ahv – 3 (0,2% juhtudest),

hiir – 5 (0,4% juhtudest),

hobune – 3 (0,2% juhtudest),

kana/kukk – 1 (0,07% juhtudest),

kass – 324 (24,1% juhtudest),

kobras – 1 (0,07% juhtudest),

koer – 969 (72,2% juhtudest),

kährik – 1 (0,07% juhtudest),

küülik – 1 (0,07% juhtudest),

merisiga – 1 (0,07% juhtudest),

naarits – 1 (0,07% juhtudest),

nahkhiir – 1 (0,07% juhtudest),

orav – 2 (0,1% juhtudest),

rebane – 6 (0,5% juhtudest),

rott – 16 (1,2% juhtudest),

tuhkur – 2 (0,1% juhtudest),

veis – 5 (0,4% juhtudest),

veekilpkonn – 1 (0,07% juhtudest).

Allikas: terviseamet