Tarbijatel läheb vähem toitu prügikasti

Eestlased käivad poes üsna tihti – 33% uuringus osalenutest käib poes 4-6 korda nädalas ning 21% iga päev. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspert Lia Lepane märkis, et võrreldes eelmise aastaga on veidi kahanenud igapäevased poeskäimised.

Toitu ostetakse endiselt suurkauplustest ning vähem väikestest toidukauplustest. Oluliselt on kahanenud turu osakaal  ostude sooritamisel. Kui 2004. aastal käis turul toitu varumas 7% vastanutest, siis mullu vaid 2%.

Kõige olulisemaks peavad ostjad toidu maitset, värskust, kvaliteeti, tervislikkust ning soodsat hinda. Kodumaine päritolu ostuotsust väga ei mõjuta - jäädes olulisuselt alles 10. kohale. Lepane märkis, et siin võib põhjuseks olla ka eristamise raskus: mis on kodumaine ja mis mitte. Näiteks piim Alpenrose, mille nimi ajab paljud segadusse ning ei teata, et toode on Tere piimatööstuse oma. Nii tunnistasidki tarbijad, et segadusse ajab kohalike toodete välismaine nimi ning importtoodetel eestipärane nimi.

Kodumaistele toidukaupadele iseloomulike omadustena toodi välja värskus, harjumuspärane maitse ning usaldusväärsus. Samas kaks viimast on aastaga üsna palju kahanenud. Lepase sõnul võib siin mängida rolli pidev tootearendus, mis on muutnud tooted välismaistele maitse poolest sarnaseks ning pannud pettuma tarbija, kes otsib kindlat ja traditsioonilist maitset.

Uuringust selgus, et tarbijad soovivad toitu vähem e-aineid ning seda, et hindu ei tõstetaks. Samuti oodatakse rohkem sooduspakkumisi ning toodete tervislikumaks muutmist.

EKI direktor Marje Josing märkis, et hind on tarbijale väga oluline. "Mida madalam sissetulek, seda olulisemat rolli mängib hind," nentis ta.

Kui võrrelda toidukaupade hinnamuutusi, siis ainsana on buumieelsesse aega tagasi läinud kilepakis piima hind, mis praegu maksab 7.73 kr/l. Samas näiteks leib on võrreldes 2007. aastaga kallim ligi 37% ning võrreldes eelmise aastaga 12%. Seega on ka tarbijate ootused kõrged, et hinnad hakkaksid alanema.

Raskema majandusliku olukorra tõttu on vähenenud ka toidu äraviskamine. Mullu viskas iga 3 tarbija vähem toitu ära kui 2008. aastal. 31% märkis, et viskab ära vähem, 38% sama palju ning vaid 5% ütles, et rohkem. Toitu viskavad ära pigem jõukamad inimesed.

Märkimisväärselt on muutunud ka toitumisharjumused. Kui üldiselt ollakse erinevatest asjadest loobunud, siis köögivilju tarbitakse aga hoopiski rohkem. Peamiselt loobutakse kondiitritoodetest, liha kulinaartoodetest ning singi- ja vorstitoodetest. Kõige vähem loobutakse puuviljadest, kartulist, leivast ning piimast.

Kokkuvõttes hindasid vastajad, et nende toitumisharjumused on muutunud pigem tervislikumaks. Marje Josing ütles, et jõukamad hindasid oma toitumisharjumuste muutumist tervislikumaks. Samas vaesematel võib see muutuda pigem ebatervislikuks.