Vladislav Koržets räime fileerimas. Foto: Jaan Viska

Rannarahval käib ajaarvamine räimepüügi rütmis. Kevaditi tossavad suitsuahjud, podisevad paadid ja kajakate kisa on omane rannaküladele mitte ainult Pärnumaal. Räim e. silk on mäletamata aegadest meie toidulaual olnud, seda meenutavad eriti suure hardusega eakamad inimesed.

Eestlaste rahvuskala räim kutsus osa saama rahvuslikkusest ja traditsioonide järgimisest. Tõstamaa valla Lao kalasadamas toimus õppepäev „Räimewest“  viiendat korda. Ilus ilm tõi kohale hulga rahvast, sadamasse viiva tee ääres oli pikk autode rivi. Kohapeale saabunuid registreeriti tulevase kroonika tarvis. Sadamas tervitasid moosekandid, kära kui palju, sekka lõid tantsu rahvatantsijad ja esinejad-päevatutvustajad. Kohapeal organiseeriti merele sõitu, lastele korraldati ratsutamist, müüjad pakkusid head ja paremat kalast ja kalakõrvasest. Peagi teadustati, et sadamasse tulevad kakuamipaadid kaluritega. Nägime ilusa räime imemist paadist torustikku kaudu külmhoonesse. Peagi veeres läbi rahvamassi kaubafurgoon kauba peale laadimiseks. 

Sadamas käis hoogne askeldamine, tühi kilekott 5 eurosega 5 tuulehaugi vastu. Ei mingit kaalumist, tükk-tüki vastu. Sekka võeti ämbriga räime. Kui kosutav oli näha värske kalaga toimetamist, mitte ei vahi punasilmseid silke poeletil. Müüjad pakkusid ka kalatoite, ikkagi laat. Idee sellise päeva korraldamiseks tuli Lao sadama vastas asuvalt Manija saare perenaiselt Ülle Tammelt.

Eks õppepäev peab jagama teadmisi, tutvustas kalatelgis merebioloog Jüri Tenson kalaliike. Vana tuntud tõde, et teadmised tuleb omandada, selleks tuleb üles näidata õpivalmidust. Kalatelgi ees askeldasid isa ja poeg Vladislav ja Kaarel Koržets, jälgides, ikkagi päevateemat: räim meie toidulaual. Samal laual pakuti huvilistele eelmisel päeval fileeritud räime mee, õunaäädika ja valge veini kastmes. Saaremaa leivaga kalafilee tükk oli tõeline maiuspala. 

Kaasa oli võimalik osta rukkijahust räimeleiba. 

Merebioloog Tenson huvilistele räime kohta teavet jagamas.
Foto: Jaan Viska