Foto on illustratiivne. Foto: Pille-Riin Pregel

„Surmajuhtum on väga kahetsusväärne ja kurb,” tõdeb perearst doktor Karmen Joller ning lisab, et sestap ongi ravimiamet, perearstide ja lastearstide seltsi ning Tartu Ülikooli esindajad tõstatanud sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika komisjonis küsimuse kõigi vastsündinute tuberkuloosivastase vaktsineerimise põhjendatusest võrreldes riskidega, mis kaasnevad immuunsüsteemi häiretega.

Kui selline otsus vastu võetakse, tähendaks see, et tuberkuloosi vastu hakataks vaktsineerima vaid riskigrupi vastsündinuid, selgitab ravimiamet. Kuid tuleb arvestada, et Eestis on tuberkuloosi haigestumine üsna kõrge, kuigi väikses languses.

Tuberkuloosi esmashaigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta oli 2017. aastal 11,1, 2018. aastal 9,1. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt võiks kaaluda kõigi vastsündinute vaktsineerimise asemel ainult riskigrupi vastsündinute vaktsineerimist juhul, kui näitaja on alla 10.

Ainult möödunud aasta näitaja pealt nii tõsist otsust vastu võtta on aga väga riskantne, arvestama peab ka muuga, sh alla viieaastaste laste tuberkuloosse ajukelmepõletiku esinemisega.

Mida tuberkuloosi esmashaigestumuskordaja näitab? Sisuliselt tähendab see, et umbes Tartu suuruses linnas haigestub igal aastal tuberkuloosi umbes kümme inimest. Enne, kui neil haigus diagnoositakse ja nad ravi hakkavad saama, käivad nad linnas ringi, sõidavad näiteks bussis ja võivad nakatada päris mitmeid uusi inimesi, ka lapsi. Ravimata kopsutuberkuloosiga haige levitab haigustekitajaid köhimisel, aevastamisel ja rääkimisel rögapiiskadega või levivad bakterid õhk-tolmnakkusena, kirjeldatakse ohtu.

Väikelastel kulgeb tuberkuloos aga väga raskelt. Eelkooliealised võivad haigestuda tuberkuloossesse ajukelmepõletikku, mis põhjustab erinevaid närvisüsteemi häireid, võib lõppeda halvatuse või isegi surmaga. Paranedes võivad lastele jääda järelnähud.

Eriti ohtlik on tuberkuloosinakkus HIV-nakkusega patsientidele ning juhul, kui haigustekitaja on põhiravimitele resistentne ehk ei allu nende toimele.

„Samuti on väga keeruline välja selgitada, millised vastsündinud, keda siis kahtlemata vaktsineerida tuleks, riskigruppi kuuluvad,” põhjendab raviamet arstidele saadetud infokirjas. Teadmaks tuberkuloosikontaktseid, on vaja väga head sotsiaal- ja perearstisüsteemi koostööd, praegu on see Eestis paljudes paikades paraku kehvapoolne.

Just sellepärast kardetaksegi tuberkuloosivaktsiiniga vaktsineerimist sünnitusmajas ära jätta, et ka üks haigestunud laps on liiga palju, viitab dr Joller ja toob näite oma praksisest: „Kivimäe perearstikeskuse patsientidel diagnoositi eelmisel aastal kolm tuberkuloosijuhtumit. Pereliikmed, ka lapsed peavad sellisel juhul saama ennetavat ravi, millel võib olla ohtlikke kõrvaltoimeid. Üks minu viieaastane patsient sai sellist ravi, õnneks kõrvaltoimeid ei esinenud.”

Eestis on tuberkuloosi alati palju olnud, seda haigust saab ravida vaid väga eriliste ja kohati ka toksiliste antibiootikumidega. Tuberkuloos on pikalt kulgev, piinav, nakkav ja surmav haigus. Vaktsineerimine on aga tuberkuloosi esinemistEestis väga oluliselt vähendanud.

„See hoiab ära määratult rohkem haigestumisi ja surmasid, kui neid põhjustab,” on Joller kindel. Tohter rõhutab, et mitte ükski vaktsiin ei anna täielikku kaitset, kuid isegi osaline kaitse on parem kui mitte midagi. Vaktsineeritud inimene põeb haigust tema sõnul kergemini ja kiiremini, kui vaktsineerimata inimene. Ja loomulikult tuleb lisaks vaktsineerimisele järgida kõike muud - tervislikku elustiili, hügieeni.

„Tuberkuloosi osas tuleb meil kogu aeg arvestada, et meie kõrval on Venemaa, kus on tuberkuloosi selgelt rohkem kui Eestis ja Venemaa on Eesti elanike välisreiside sihtkoht number üks. Kolmandik tuberkuloosi haigestunuid Venemaal on multiresistentse tuberkuloosibakteriga, s.t. neid on väga keeruline ravida,” selgitab perearst dr Piret Rospu ning lisab, et Eestiski põeb iga viies haigestunu just multiresistentset tuberkuloosi.

Vaktsineerimine aitab muu hulgas vähendada nakatumist ka multiresistentsete ja nn ekstreemselt resistentsete tuberkuloosibakteritega.

Eraldi probleem on tema sõnul tuberkuloos koos HIV-ga. „Selle kompoti puhul on arstid probleemi ees, millises järjekorras neid haigusi ravima hakata ja kuidas patsiendi organism kõiki ravimeid üldse välja kannatab.”

amas rõhutab Karmen Joller, et meie ravimiamet on efektiivne ja aus ega varja kellegi eest mingit infot – kõrvaltoimete raport avaldatakse igal aastal ning see on ameti kodulehel kõigile kättesaadav. Samuti on ausad arstid, kes kõrvaltoimetest teatavad.

Tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiini süstimine on vastunäidustatud, kui vastsündinul on immuunpuudulikkus. Kahel vaktsineerimisest arenenud üldinfektsiooni juhtumil olid lapsed sündides terved. Süsteemse infektsiooni arenemise võimaluse andis süstekohas olevatele tuberkuloosi nõrgestatud elus bakteritüvedele immuunsuse hilisem langus muu põhihaigus (kasvajaline verehaigus ja immuunsüsteemi kahjustav haigus).

Terviseametile esitatud aruannete kohaselt vaktsineeriti 2018. aastal tuberkuloosivaktsiiniga 13 306 last.

Ravimiametile edastati mullu 11 teadet ravimi (sh vaktsiini) kõrvaltoimete kohta, mille puhul selgus, et seos ravimi võtmise ja inimese surma vahel on võimalik.

Vaktsiini võimalikust kõrvaltoimest teatati 114 korral, neist 20 olid tõsised juhud.