Foto: Margus Ansu, Postimees/Scanpix ---

Põgenemiskatselt või korrarikkumiselt tabatud tüdrukuid lukustatakse Kaagvere erikoolis karistuseks trepikotta ja jäetakse sinna ka ööseks. Neid otsitakse läbi seadusliku aluseta ja kohas, kus võib olla kõrvalisi silmapaare.

Telefonikõnesid võivad pealt kuulata mitu õpilast või töötajat. Kool ei tegutse mitte kehtiva, vaid uue ja kooskõlastamata kodukorra järgi. Puudub tervisekaitsenõuetele vastav eraldusruum.

Konfliktidest ei pääse

“Mul oli hirm,” tunnistab tüdruk, kes pidi trepikojas öö veetma – selleks toodi sinna tema toast isegi voodi.

“Tundsin end läbiotsimise ajal ebamugavalt, sest kõrval, avatud uksega kabinetis viibis ka meessoost koolitöötaja,” tunnistab teine tüdruk.

“Meid häirib, kui teised lapsed ja koolitöötajad on juures, kui ma koju helistan,” kurdavad mitu hoolealust.

Selliseid kaebusi ja puudujääke kuulsid-avastasid õiguskantsleri nõunikud Kaagvere erikooli ootamatut kontrollkäiku tehes. Ilmsiks tulnud seikade taunimisväärsusest hoolimata ei kiirusta nad aga koolitöötajatele halvustavalt näpuga näitama.

“Mitmed puudused on tingitud kooli tegevust reguleerivate õigusaktide puudulikkusest ja kooli praeguste ruumide sobimatusest erikooli vajadustega,” nendib õiguskantsleri nõunik, laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru.

Samas möönab ta, et keerulistele oludele vaatamata on töötajad suutnud koolielu korraldada nii, et enamik õpilasi on sellega pigem rahul ja mõistavad koolisviibimise vajalikkust.

Sellegipoolest rõhutab õiguskantsler vajadust mainitud probleemid kõrvaldada. Lisaks koolile on selles suur roll ka haridus- ja teadusministeeriumil – kuuluvad ju seaduste muutmine ja täiustamine ning hoonete olukord just nende vastutusalasse.

Erikooli direktor Sirje Hänni tõdeb, et sellistes õppeasutustes on konfliktid paratamatud.

“Iseenda ja täiskasvanute maailmaga pahuksis olev laps püüab vastaspoolele võimalikult palju kahju tekitada ja see hoiak pikendab rahuldavate lahenduste leidmist,” selgitab Hänni. “Kindlasti ei ole meie töötajate eesmärk lapsi karistada ega alandada, vaid arendada ja õpetada igapäevase eluga toime tulema.”

Sirje Hänni kinnitusel on esile toodud probleemid lahendamisel, dokumendid tegemisel, personal täienduskoolitustel, õpikeskkond täiustamisel.

“Kui puudujääke saaks kõrvaldada üheainsa liigutuse või arvutiklõpsuga, siis seda ka tehtaks,” lisab direktor.

Ministeeriumi riigikoolide talituse peaekspert Tiiu Rahuoja tunnistab, et mõned probleemid saavad lõpliku lahenduse alles siis, kui Kaagvere praeguse kooli lähistel valmib uus koolimaja-õpilaskodu. See saab olema võimalikult kodusarnane, kus iga õpilane võtab igapäevatoimetustest osa nagu tavalises peres.

“Detailplaneering uue hoone jaoks on koostatud ja ootab Mäksa vallalt kooskõlastust,” kostab Tiiu Rahuoja. “Pärast seda läheb projekteerimiseks ja loodetavasti lähiaastatel algab ka ehitus.”

Muutused ka Tapal

Kui uus hoone valmis, kolivad sinna ka kergemate käitumis- ja kasvatusprobleemidega nooremad, kuni 14aastased poisid, kes seni õppisid Tapal. Kasvatusraskustega poistele mõeldud Puiatu erikool suleti augustis 2009, õpilased viidi üle seni venekeelsena tegutsenud Tapa erikooli.

Lisaks nooremate poiste kolimisele Kaagverre ootavad seda 45aastase ajalooga kooli teisedki muutused – tänavu algab hoone ümberehitus, pidulik lindilõikamine toimub 2012. a kevadel.

Tiiu Rahuoja sõnul muudetakse Kaagvere segakooliks peamiselt mitmete uuringute tulemuste tõttu, mille järgi on noorte areng kõige normaalsem just siis, kui tüdrukud ja poisid on koos.

“Ka pole õppetöö ja tugimeetmete korralduses suurt vahet, kas õpilased on poisid või tüdrukud,” lisab Rahuoja.


Kas erikool on parim kasvukeskkond käitumisprobleemidega noortele?

Sirje Hänni, Kaagvere erikooli direktor

Koole, kus hooletusse jäetud lapsed õpivad kirjaoskust, vastasseisuta suhtlema ja uuesti elama, on vaja. Kas need on lapsi märgistavad erikoolid, pika lohiseva nimetusega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid või hoopis nõustamiskeskused, kuhu pöördumine ei ole häbiasi, vaid perekonna ja lapse vaba tahe, sõltub meist, täiskasvanutest. Sellest, millised on meie hoiakud, teadmised ja soovid senist erikoolide praktikat muuta.