"Mul endal on hästi palju tegemist ja igale poole ei jõua. Ühistu on kõige suuremast august välja roninud ning nüüd on tarvis edasi liikuda. Selleks on vaja ettevõttele rohkem tähelepanu pöörata ja mina seda puht füüsiliselt ei jõudnud," ütleb Urmas Laht. "Olen nõukogu liige jätkuvalt edasi ja löön kaasa nii palju, kui aeg võimaldab."

Laht räägib, et Soorm omab väga palju informatsiooni ning võimaluse korral seda ka kasutatakse. Samas juhib ta tähelepanu sellele, et nõukogul on eelkõige suuniseid andev roll.

"Nõukogu esimehe igapäevatööl on suured piirangud. Esimees kutsub nõukogu kokku ja viib koosolekuid läbi. Tegevjuht, kes ta oli varem HKScanis, on midagi muud," ütleb Laht.

Praegu keskendutakse ühistus selle tugevamatele jalgadele seadmisega ning liigutakse tootmismahtude tõstmise suunas.

"Usun, et esimesel ühistulisel lihatööstusel, kus on 100 protsenti eestlastest omanikud ning mis toodab ainult enda kasvatatud sealihast tooteid, on tulevik suhteliselt hea," sõnab Laht, kelle muudab optimistlikuks ka see, et ühistu omanikud on jõudluskontrolli andmetel Eesti tugevaimad seakasvatajad ning head ettevõtjad.

"Mis murelikuks teeb, on see, et sealiha hind pole sel aastal veel tasuvuse piirile tõusnud. Toodame 8 kuni 10 protsenti alla omahinna. Sügise hakul on riigil tarvis vastu võtta otsused, et sealiha tootmine jätkuda saaks. See teema peab kindlasti esile kerkima," ütleb Laht.

2016. aastal läks Põlvamaal Vastse-Kuustes asuv lihatööstus hingusele, kuid juba sama aasta juunis ostis rühm sealihatootjaid tehase ära, et panna alus ühistulisele sealihatööstusele. Praegu kuulub ühistusse kuus liiget.