EKRE tõrvikurongkäik 24.02.2019. Foto: Hendrik Osula

Nüüdne võit ei olnud aga nii ülekaalukas kui neli aastat tagasi. Toona võttis Reformierakond 31,1% häältest, tänavu 28,5%.

Suurim võitja oli kindlasti EKRE, kellele paljud ennustasid läänerannikul ja saartel tänavu veelgi paremat tulemust kui nad said. EKREle hääle andnud valijate protsent oli aga ikkagi muljetavaldav – 21,5. Neli aastat tagasi oli EKRE alles pead tõstmas ja siis toetas neid 11,2% valimas käinud inimestest.

Seega suurim võitja protsentides oli 5. valimisringkonnas EKRE.

Tulemust parandas ka Keskerakond. Nende kandidaate toetas tänavu 17,9% valijaist, nelja aasta eest oli toetus 13%.

Võitjaks võib pidada ka erakonda Eesti 200, mida nelja aasta eest polnud olemas, aga nüüd kogusid nad 4,4% toetuse.

Õige pisut parandasid oma tulemust rohelised, kelle toetus suurenes 1,8-lt 2-le protsendile.

Uus tulija Elurikkuse erakonna toetuseks jäi 1,1%.

Kaotajad


Protsentides oli tänavu suurim kaotaja Vabaerakond, mis loodi umbes viis kuud enne 2015. aasta riigikogu valimisi. Tollal IRList lahknenud ja uue jõuna tulnud poliitikud said Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal tubli viienda tulemuse ja 12,8-protsendise toetusega, aga nüüdseks oli see kadunud – alles jäi 7. koht ja 2,2%.

Kõrgelt kukkujad olid sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Sotsidel oli 2015. aastal teine valimistulemus ja nad kogusid 14,9% häältest. Tänavu olid nad populaarsuselt neljandad ning toetus vaid 10,7%.

Nelja aasta eest IRLi nime kandnud Isamaa kukkus kolmandalt positsioonilt ja 14,7-protsendiselt toetuselt viiendaks. Nüüd hääletas nende poolt 10,4% valijaist.

Kui 2015. aastal osales valimistel Iseseisvuspartei (0,3%), siis tänavu neid ei olnud. Nagu ka Rahva Ühtsuse Erakonda (2015 toetusprotsent 0,2).

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei jäi mõlematel valimistel 0% peale.