Tartu võimlemispidu "Üheskoos" eile õhtul Tamme staadionil. Foto: Priit Ladva

Hingelind - sellist nime kannab sel laupäeval peetav Eesti viies võimlemispidu - on peegeldus meie väärtustest, uskumustest, muredest ja rõõmudest.

„Piiludes erinevatesse laegastesse oma hinges, õpime ennast paremini tundma ja mida rohkem neid avame, seda suurema väe saavutame. Nii kasvame kartmatuks, tugevaks ja loovaks ning oleme võimelised elama oma unistuste elu. Iga sammuke on aluseks järgmisele. Igapäevased sammud täna viivad aja jooksul harukordsete tulemusteni,“ pöördub võimlemispeo pealavastaja Kersti Kull kodulehel osalejate ja külaliste poole.

Hingelinnu laekaid aitavad avada lisaks 5000 võimlejale ja tantsijale Tanel Padar, Ott Lepland, Karl-Erik Taukar ja Getter Jaani ning ETV Lastekoor.

Võimlemispidu teeb kummarduse Eesti võimlemise suurkujule Ernst Idlale, kelle sünnist möödub tänavu 115 aastat. Idla võimlemine läheb järjest enam moodi ka praegu ning üle Eesti on tekkimas seda taas võimlemisrühmi. Ühe laeka – järjepidevuse oma – avavadki Idla võimlejad.

Lisaks neile näitavad võimlemispeol oma kavasid beebid koos emmedega, väikelapsed, koolilapse, noorte võimlemisrühmad, eliitvõimlemisrühmad, rahvatantsurühmad, akrobaadid, noorkotkad ja kodutütred ning loomulikult naisvõimlemisrühmad.

Esimesed proovid algasid teisipäeval, tõsisem rügamine läheb lahti neljapäeval ja reedel ning peo kontserdid toimuvad Tallinnas Kalevi staadionil laupäeval kell 13 ja 19.

Võimlemise kahesaja-aastane lugu

Võimlemise ajalugu Eestis ulatub kahesaja aasta taha aastasse 1819, mil turnimine võeti Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvedamisel Tartu ülikooli õppekavva. Eestvedajatest said ka esimesed õpetajad-treenerid, kes tutvustasid saksa võimlemiskooli.

Turnimistunnid toimusid Tartu ülikooli maneežis, kuhu muretseti vajalik inventar.

1863. aastal loodi Tartus ülelinnaline võimlemisühing Dorpater Turnverein. Samal aastal, peeti esimene turnipidu Tartu Ülikooli Toomemäe võimlemisväljakul.

Võimlejate rõõmuks ehitas Tartu Terviseasutuse Loomise Selts endale võimla Laiale tänavale. Tallinna esimene turnisaal avati 1884. aastal Peetri Reaalkoolis.

Ernst Idla ja Eesti võimlemine

20. sajandi alguses muutus Eestis populaarseks rootsi võimlemine, mille rõhk oli rühil ja kehahoiul. Võimlemine levis üle Eesti, õpiti ja õpetati teisi. 20. sajandi algusest on pärit ka esimesed eestikeelsed võimlemisõpikud.

Praegune võimlemispidude korraldaja Kalevi spordiselts asutati 1901. aastal. Koos võimlemise populaarsusega suurenes kalevlaste huvi võimlemise vastu ja 1914. aastal loodi Kalevis võimlemise osakond.

Eesti Vabariigi algusaastatel asutati Eesti Võimlemise Õpetajate Selts, mis pööras tähelepanu õpilaste koolivälisele sportlikule tegevusele. Selle tulemusel toimus 1926. aastal Tallinnas ülelinnaline koolinoorte võimlemispidu, kus osales üle 5000 noore võimleja.

Nimekaim Eesti-aegne võimlemise eestvedaja oli kalevlane Erns Idla. Tema algatusel moodustati võimlemisehmad, koolitati juhendajaid ja propageeriti võimlemist üle riigi. Idla töötas välja oma võimlemise süsteemi, mis on maailmakuulus tänapäevani.

1934. aastal toimusid esimesed Eesti Mängud, mille üheks osaks oli Ernst Idla juhitud massvõimlemine. Selleks ajaks oli võimlemine nii populaarne, et mängudest soovis osa võtta 12 000 võimlejat 430 organisatsioonist.

Igas maakonnas eelnesid sellele maakondlikud võimlemispeod, kus valiti 5000 võimlejat, kes pääsesid esinema Eesti Mängudele. Loodeti, et laulupidude traditsiooni kõrval on tekkinud uus järjepidev üritus.

Nõukogude perioodil muudeti põhjalikult kogu spordisüsteemi ja spordialaks, millega tuli kõige enam tegelema hakata, oli võimlemine. Seda loeti kõigi spordialade alusmüüriks, kuid erinevalt Idla süsteemist, tähendas see riistvõimlemise propageerimist. Võimlate taastamine ja süsteemi ülesehitamine võttis aega ja jäi entusiastlike eestvedajate kanda.

1947. aastal korraldati Eestis esimene naiste kunstilise võimlemise konkurss. Tartu ülikooli võimlemiskateedrist kujunes Eesti võimlemise õppebaas. Ülikooli võimlejaid hinnati kõrgelt üleliiduliselt, 1968. aastal kuulutati TRÜ rühm kõrgeima spordimeisterlikkuse rühmaks.
Kalevist sai sel ajal ametiühingute spordiühing, mille liikmeskonda kuulusid erinevate asutuste harrastussportlased. Ettevõtetest, kus töötasid valdavalt naised, võrsusid välja esimesed naisvõimlemisrühmad.

1979. aastal peeti Tallinnas taas võimlemispidu 400 võimlejaga. Sarnaseid võimlemisega seotud üritusi toimus kaheksakümnendatel üle Eesti.

Poisid tegid püramiide

Üheksakümnendad Kalevis algasid väga lootustandvalt, sest jõuti arusaamani, et seltsi juurde tuleb luua ülevabariigiline võimlemistreenerite klubi. Sellele järgnesid perevõimlemisrühm Rühikool, meeste meelitamiseks alustati poiste püramiidide võistluse korraldamisega ja spordiseltsi sünnipäevi tähistati Lustipeoga Nõmmel.

Suured võimlemissündmused on olnud Kalevi juubelite ajal 1991, 1996, 2001, 2006, 2010, 2016.

Eriti mälestusväärne oli 2001. aastal toimunud Kalevi sajanda sünnipäeva tähistamiseks korraldatud suur pidu. Kalev on korraldanud Tallinna võimlemispidu igal aastal, kuid juubeliaasta üritused on olnud kõige suurejoonelisemad.

Sel aastal tähistatakse 115 aasta möödumist Kalevi asutamisest üle-Eestilise võimlemispeoga Hingelind.

Allikas: www.voimlemispidu.ee