“Me elame paralleelselt. On eestikeelne ühiskond ja on muukeelne ühiskond,” seletab migratsiooni ja integratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed ehk MISA juhataja Tatjana Muravjova.

“Kui Barac Obama sai presidendiks, küsiti minu käest, kas muukeelne inimene saaks Eestis presidendiks. Kui ma vaatan meie ühiskonda, siis võib see juhtuda alles 20 aasta pärast. Tegelikult see ei juhtu kunagi, tehke minuga mis tahate. Minul illusioone ei ole.”

Muravjova sõnul tuleks eestikeelses meedias muuta kuvandit, et Valeri ja Mihhail varastavad ja röövivad. “Pätid on iga rahvuse seas olemas, aga peame jõudma sinna, et me kõik ehitame seda riiki. Et me kõik tahame selles riigis elada, et me kõik oleme uhked selle riigi üle. Praegu see nii ei ole.”

“Kas me tahame, et vene lapsed oskaksid eesti keelt?” küsib integratsiooni sihtasutuse juht. “Millised sündmused oleks pidanud juhtuma selleks, et 60 protsenti vene gümnaasiumi õpilastest oleks võimelised ainet eesti keeles õppima?”

Muravjova sõnul oleks juba ammu pidanud hakkama õpetajaid ja õpikuid ette valmistama. Õpikute juurde oleks tulnud ka ainelisi sõnaraamatuid ette valmistada. See on punkt üks.

“Punkt kaks: selleks et noored hakkaksid gümnaasiumiastmes õppima 60 protsenti ainetest eesti keeles, oleks nad pidanud baasi saama põhikoolis. Kui seal aga ei õpetatud neile eesti keelt niisugusel tasemel, et nad mitte üksnes saavad aru, vaid oskavad ennast ka väljendada, siis ei juhtu see üle päeva. No ei juhtu.”

Seepärast arvab Muravjova, et tööd on vaja teha eeskätt eestlastega, igatahes rohkem kui 300 000 muulasega, et nad integreeruks.

Lasnamäe on palju hullem

Euroopa sotsiaaluuringu Eesti koordinaator dr Mare Ainsaar on Stockholmi eeslinnades, kus “päris” rootslasi tikutulega otsida annab, korduvalt käinud.

“Ausalt öeldes Lasnamäe on peale vaadates palju koledam koht kui need Stockholmi eeslinnad,” tunnistab Ainsaar.

Avalehele
26 Kommentaari
Loe veel: