Vaid viiendik patsientidest toodi mullu EMOdesse kiirabiga, enamik pöördus ise. Andres Putting

Kui aastatel 2015–2017 erakorraliste patsientide arv vähenes, siis 2018. aastal see taas suurenes, ületades eelnenud aastat nelja protsendi võrra. Patsiente oli rohkem nii laste kui täiskasvanute seas, vastavalt 2,5 ja 4 protsenti. Kokku käis möödunud aastal EMOdes 492 312 inimest.

Hiljutises Maalehele antud intervjuus selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravikliiniku direktor ja SA Tartu Kiirabi juhatuse esimees doktor Ago Kõrgvee, et EMOde koormus kasvab igal pool maailmas, mitte ainult Eestis.

“Inimeste teadlikkus on madal ja sellega tuleb tegelda, et nad oskaksid oma tervisemurega õigesse kohta minna,” selgitas Kõrgvee, kuid lisas, et üleöö ei sünni midagi, muutusi on vaja väga erinevatel tasanditel.

Sarnaselt varasemate aastatega pöördusid inimesed kõige enam ise (73 protsenti), vaid viiendik patsientidest toodi kiirabiga. Teistest raviasutustest suunatud patsientide või muul viisil saabunute arv aga vähenes.

Ligi kaks protsenti patsientidest saabus EMOsse politsei saatel või tagasikutsel, näiteks seisundi halvenedes või korduvale protseduurile. Esines ka juhtumeid, kui erakorralist abi vajasid haigla oma töötajad.

Enamik erakorralise meditsiiniabi patsientidest saadetakse pärast esmaabi osutamist koju, vaid viiendik neist jääb haiglaravile.

Senine EMOde külastatavuse rekord pärines 2014. aastast (482 231 visiiti). 2017. aastal pöördus meil EMOdesse umbes 462 000 inimest ehk iga kolmas eestimaalane. Neist ca 150 000 ei vajanud erakorralist abi.