„Hunt sõelus mööda talupidamisi kahe küla, Ikaunieki ja Piļpuki vahel. Esimest inimest ründas ta hommikul kell kuus, kell neli õhtul lasime hundi maha,” meenutas kunagine Lubānsi metsamajandi direktori asetäitja ja jahimees Pēteris Ikaunieks nüüd ajakirjanikule.

Ikaunieks on neid sündmusi kirjeldanud ka oma raamatus „Vilku mednieka piezīmes” (eesti keeles „Hundiküti märkmeid”).

Raamatus kirjutab mees, et Lubānsi metsamajand sai märatseva hundi kohta esimese kõne kell 11 hommikul. Selleks ajaks oli hunt rünnanud kolme inimest. Jahimehed ei saanud kohe appi sõita, kuna olevat olnud tööl ning puudus ka transpordivahend kohale sõitmiseks. Ligi tund hiljem tuli järgmine kõne, et veel kaht inimest on hammustatud. Siis leidnud metsamajandi juhataja lõpuks transpordi ning kolm jahimeest sõitnud hunti püüdma. Nende sõidu ajal rünnanud hunt veel üht inimest.

Raamatus tsiteerib Ikaunieks metsamajandi jahijuht Ilmārs Kolbergsi, kes lõpuks hullunud hundi maha lasi. Susi otsides oli Kolbergs jõudnud ühe talumaja hoovi, kus nägi vanemat meest karjamaale suundumas.

“Näen – hunt läheneb inimesele. Karjun: „Onu, ettevaatust, hunt ründab sind!” Onu, ligi 70 aastat vana, aeglase reaktsiooni ning ilmselt kehva kuulmisega, vaatab minu poole ja ei saa aru, mis ma mööda põldu jooksen."