Juristid: ka töölepingu puudumisel võib inimene saada sotsiaalseid garantiisid
Alates 6. aprillist saavad saavad ettevõtted esitada töötukassale töötasu hüvitamise taotlusi eeldusel, et töötaja ning tööandja vahel on sõlmitud tööleping.
Lisaks töölepingutele on aga Eestis sõlmitud töötajatega ka võlaõiguslepinguid.
Töö võlaõiguslepingu alusel on kas siis töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel tehtav töö. Võlaõiguslike lepingutega ei pea tööandja võimaldama tasustatud puhkust ja töö lõppemisel ei ole kohustust maksta koondamishüvitist, samuti on lepingu lõpetamine lihtsam kui töölepingu puhul.
Nüüd aga leiavad juristid, et kui käsundus-või töövõtulepinguga töötava inimese töö iseloom vastab töölepingu tunnustele ning kui suudetakse tuvastada töölepinguline suhe, siis on ka võlaõiguslepingu alusel tööd teinud inimesel õigus sotsiaalsetele garantiidele.
Kui võlaõiguslpinguga töötaja suudab läbi töövaidluskomisjoni tuvastada töölepingulise suhte, siis see tagab talle sotsiaalsed garantiid: õigus puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele.
Õigusabiplatvormi HUGO.legal juristi Ülle Aliorgi sõnul pöördutakse töösuhte tuvastamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse juhul, kui inimene on teinud tasu eest tööd ja ei ole üheselt selge, kas ta on seda teinud töölepingulise suhte või võlaõigusliku lepingu alusel.
“Töölepingulise töösuhte tuvastamine on tööõigusega tegeleva juristi igapäev, kuid tänases eriolukorras sõltub sellest varasemast rohkem - suur hulk inimesi on rahaliselt keerulises olukorras ning toetuse saamine on neile väga oluline. Võlaõiguslepingute alusel töötavatele inimestele ei ole ette nähtud sotsiaalseid garantiisid ning hüvitisi, need kaasnevad üksnes töölepinguga. Kui käsundus- või töövõtulepingu alusel töötav inimene tunneb, et tema töö iseloom ja töö tegemise tunnused on piisavalt sarnased töölepingu põhimõtetega, siis võibki asuda töölepingulist töösuhet tuvastama,” selgitas Ülle Aliorg.
Õigusabiplatvormi Hugo.legal jurist tõi esile, et üldiselt soovivadki inimesed töölepingulist töösuhet tuvastada sotsiaalsete garantiide ning hüvitiste saamise eesmärgil.
“Selles protsessis ei ole midagi imelikku - kui inimene on töötanud võlaõiguslepingu alusel, kuid tema töösuhe on sarnane töölepingulise suhtega, siis ongi tal õigus saada osa samadest hüvitistest. Lisaks saab töötaja tööandjapoolse töölepingu rikkumise korral tööandjalt hüvitist nõuda,” soovitas Aliorg.
Eeldused töölepingulise suhte tuvastama asumiseks:
1. Allumine teisele lepingupoolele, etteantud tööjuhiste täitmine.
2. Töötamine kindlal ajal või graafiku alusel.
3. Töötamine kindlas kohas.
Kui need kolm kriteeriumi on töösuhtes olemas, võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohutusse töölepingulise töösuhte tuvastamiseks – tõenäoliselt töötab inimene tegelikult töölepingu alusel hoolimata sellest, et leping kannab käsundus- või töövõtulepingu nime.
Sellisel juhul on töötajal õigus ka puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele.
Ülle Aliorg lisas, et juristidel seisab ees töökoormuse kasv.
“Eriolukord on tekitanud palju segadust inimeste eludes ning õhus on väga palju küsimusi. Kuna inimestel on rahaliselt raske, siis täna on vägagi määrava tähtsusega õigusabi hind ning riigi toetus õigusabile,“ rääkis Aliorg.
Ta tõi esile, et HUGO.legal platvormi 45 juristi näiteks saavad inimesi abistada riigi toetusel, mille tulemusena on esimesed kaks tundi abivajajale tasuta ning kuni aprilli lõpuni saab veel lisaks kolm tundi õigusabi hinnaga 20€ tunnis.
TÖÖTUKASSA SELGITUS: kellele makstakse töötasu hüvitist
Hüvitist makstakse ainult töölepingu alusel töötajatele, kellele tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda ja kelle tööandja kohaldab töölepingu seadust (§ 35 ja 37): maksta töötasu töö mitteandmisel või vähendamisel.
Kas Töötukassa hüvitab ka võlaõigusliku lepingu (käsundus- või töövõtulepingu) alusel töötava inimese töötasu?
Töötasu hüvitist makstakse vaid töölepinguga töötajale. Töötukassa ei hüvita tööandjale võlaõigusliku lepingu (nt käsundus- või töövõtulepingu) alusel töötava isiku töötasu. Kui käsundus- või töövõtulepinguga töötanud inimesel ei ole enam tööd, saab ta end töötuna registreerida ja taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.
Kas käsundus- või töövõtulepingu võib ümber vormistada töölepinguks?
Teatud juhtudel, kui töö tegemine vastab töölepingulise suhte tunnustele, võib olla võimalik kokkuleppel töötajaga temaga sõlmitud käsundus- või töövõtuleping ümber vormistada töölepinguks. Kui pooled on kokku leppinud ümber vormistamise, tuleb allkirjastada tööleping, mis vastab töölepingu seaduses sätestatud nõuetele. Asjakohane on ümbervormistust tehes arvestada töösuhte tegelikku algusaega.
Näiteks, kui töötaja alustas ettevõttes tööd 2019. aasta 1.juunil, kuid töösuhe vormistatakse ümber aprillis 2020, peaks töölepingus tööle asumise ajana olema märgitud 1. juuni 2019. Lepingu vormi muutmisel on vajalik parandada ka kanne töötamise registris. Kande parandamist reguleerib maksukorralduse seaduse § 256.
Selle kohaselt saab tööd võimaldav isik töötamise registrisse tehtud kannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise kuupäevast alates. Kande tegemisest kolme kuu möödumisel saab kannet parandada kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel Maksu- ja Tolliameti otsusega. Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid muudatuse tegemise vajalikkuse kohta.
Mis on töölepingulise suhte tunnused?
Töölepingut eristab töövõtulepingust ja käsunduslepingust alluvuse ja sõltuvuse määr, mis töötajal töölepingulises suhtes tekib. Nimelt juhib töö tegemise protsessi töösuhtes tööandja. Tööandja otsustab (arvestades töölepingu seaduse piiranguid), millal, kus, kuidas, mis vahenditega tööd tehakse.
Tööandja vastutab ka selle eest, et töötaja töökeskkond oleks ohutu ja tervist hoidev. Näiteks poemüüja või ettekandja töö tegemise suhe vastab töölepingulise suhte tunnustele – töötaja peab viibima tööandja öeldud kohas, tööandja öeldud ajal ning tegema tööd kasutades tööandja vahendeid. Ei ole mõeldav, et töötaja teeks seda tööd enda valitud kohas ja ajal, endale sobivate vahenditega.
Töölepingulise suhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Näiteks, tellija sõlmib õmblejaga töövõtulepingu lapiteki õmblemiseks. Tellija huvi on saada lapitekk ning tellijale ei ole vajalik, et seda tekki õmmeldaks konkreetses kohas või kindlal ajal.
