Muhu Foto: Ester Vaitmaa

Uuringut üldistades on pigem õige öelda, et Muhu elanikud on praegu küllaltki kahtleval seisukohal püsiühenduse loomise suhtes Saaremaa ja mandri vahel.

Saaremaa vallavolikogu liikmel ning piirkondliku arengu ja külaelu komisjoni esimehel Raimu Aardamil on sellele muhulaste hoiakule ka konkreetne selgitus võtta. Ta ütleb, et Muhu elanikud on leidnud enda kui muhulase koha saarel, vastupidiselt sellele, et Saaremaa on nüüd kõik löödud ühte, mistõttu sealsetes inimestes on see ühtne kogukonnatunne pigem ära kadunud.

Raimu Aardam on seda meelt, et Muhul ja muhulastel on oma kindel identiteet, seda hoitakse ja kantakse ning eks selle tõttu püüabki Muhu inimene olla omaette.

„Neil on see õnnestunud ja nad on selles väga edukad,” kinnitab ta. „Aga ega see tähenda, et oleks mingi tugev kisklus saarlaste ja muhulaste vahel. Aga eks sellise küsitluse peale siis Muhus öeldakse pigem ei.”

On ka vastuseisu

Niisiis selgub uuringu tulemustest, et 68% Saaremaa, 37% Muhu ning 66% Lääneranna valdade elanikest pooldab või pigem pooldab püsiühenduse loomist üle Suure väina. Lisaks pooldab või pigem pooldab püsiühenduse loomist üle Suure väina 77% Saaremaa, 46% Muhu ja 62% Lääneranna valdades registreeritud ettevõtjatest.

Kindlasti ei poolda püsiühenduse loomist 12% Saaremaa, 39% Muhu ning 8% Lääneranna valdade elanikest.

Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud hindasid püsiühenduse mõju kohalikule arengule positiivseks, sest see võimaldaks Suurt väina ületada ööpäev läbi, lahendaks tipphooajal järjekordade probleemi, parandaks liiklusohutust vähendades liiklusstressi ja soodustaks ettevõtlust.

Võrreldes Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikega hindavad Muhu elanikud positiivseid mõjusid saarele mõnevõrra tagasihoidlikumaks, sest nende meelest kaheneks nõnda saare omapära ning märksa vähem usutakse, et ilmtingimata just selle tõttu koliks saarele uusi elanikke.

Ilma sillata pole mõtet

Enamasti räägitakse mandri ja Muhu saare vahelise püsiühenduse kontekstis sillast. Juhul, kui eriplaneeringu tõttu ei ole võimalik silda ehitada, siis eelistaks 40% Saaremaa, 75% Muhu ja 54% Lääneranna valdade elanikest püsiühendusest loobuda. Tunneli ehitamist pooldas 50% Saaremaa, 17% Muhu ja 25% Lääneranna valdade elanikest ning 65% Saaremaa, 38% Muhu ning 38% Lääneranna valdade ettevõtjatest.

Püsiühenduse korral ei ole valmis 58% Saaremaa, 67% Muhu ja 45% Lääneranna elanikest väina ületamise eest rohkem maksma kui parvlaevaga väina ületades. Rohkem on valmis maksma vaid 34% Saaremaa, 26% Muhu ja 38% Lääneranna valdade elanikest.

Maanteeamet tellis uuringu „Saaremaa püsiühenduse rajamine. Uuring Saare, Muhu ja Lääneranna vallas“, et selgitada välja nende valdade elanike suhtumine püsiühenduse loomisesse üle Suure väina. Uuringu käigus küsitleti 445 Saaremaa, 207 Muhu ja 405 Lääneranna valdade elanikku ja 100 Saaremaa, 50 Muhu ning 50 Lääneranna valdades registreeritud ettevõtjat.

Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvustavad püsiühendusega seotud küsimusi valitsuskabinetile märtsis.

Uuringuga saab tutvuda SIIN.