Jaan Talts Karin Kaljuläte
Eestlane armastab sporti ja oma kuulsusi. Väljapaistvad sportlased sätiti kergel südamel ka XX sajandi suurnimede sekka, neid on 1999. aastal koostatud auväärses loetelus mitmeid ja mitmeid. Kummalisel kombel – või siis just palju vintsutada saanud rahvale omaselt – on suurmeeste seas eriliselt säravatena needki, kellel olümpiakulda ette näidata pole. Üks neist, võib-olla üldse Eesti spordi number üks, oli maletaja Paul Keres. Teine suurnimi on kindlasti Georg Lurich, vastuoluline Väike-Maarjas sündinud jõu- ja vaimumees. Ning kolmas kuldmedalita suur ehk kümnevõistleja Heino Lipp, kellele vähemalt Kiviõli kandi rahvas mõttes ühe, aga vahel isegi kaks olümpiakulda kaela riputas. Mõned kuulsused aga nagu polekski kodupaigast lahkunud. Kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu hoidis koduvalla Tahkurannaga sidet läbi pikkade tippspordiaastate. Maal asuva elamise ja olümpiavõidu seose musternäide on aga kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanteri vanematekodu Raplamaal Tiduveres, kus pere lõi kõik tingimused suure spordimehe kasvatamiseks.
Avalehele
0 Kommentaari