Foto: Tiit Hunt, RMK loodusblogi

Mõni liik on lehed juba langetanud, mõningatel on veel sügisvärvides lehestik punavate viljadega konkureerimas. Kõige selle ilu vahel tunnevad elust rõõmu kõikvõimalikud suuremad ja väiksemad linnukesed, kes end käärima kippuvate saadustega meelsasti kostitavad ja vahest veidi švipsi jäädes inimestele palju nalja teevad.

Ühed enim silmatorkavad neist on värvikirevad kurja näoga siidisabad, kes sügiseti parvede kaupa marjapuid ja -põõsaid ründavad valides ikka priskemate viljadega isendeid. Nii ongi, et nende eriliseks lemmikuks on viirpuud, mis sel aastal marjade all ägavad, tavaliselt jääb nende saak tagasihoidlikumaks ja suurem linnuinvasioon võtab sihikule pihlakad või pooppuud.

Viirpuu (Crataegus) liike on keeruline, et mitte öelda võimatu, täpselt kokku lugeda, sest viirpuudele on omane väga hea hübridiseerumisvõime, aga enim kasutatakse kokkuleppelist suurust 140, ehkki autoriteetses maailma taimeliikide loendis The Plant List on neid kaks korda nii palju.
Foto: Tiit Hunt, RMK loodusblogi

Eestis kasvab 2017. aasta, mil viirpuu oli ka aasta puu, andmetel looduslikult 12 liiki viirpuid, lisaks pea teist sama palju sisse toodud liike, kes kõik on üsna korralikult kohanenud ja metsistuvad ning hübridiseerivad hästi.

Viirpuud on põõsad või väiksed puud, mida kultuuris kasvatatakse peaasjalikult läbimatu hekina või miks ka mitte tervislike marjade pärast. Olgugi, et tehniliselt pole tegu marjadega, vaid botaanilises mõttes luuviljadega, aga välimuselt meenutab viirpuumari vast kõige rohkem pihlaka õunvilja. Kui meie looduslikud liigid on septembris-oktoobris korjeküpseks saades punaviljalised, siis sisse toodute hulgas leidub ka kollase- ja mustaviljalisi liike ning sorte. Õied on viirpuudel valdavalt valged, kreemikad või õrnroosad, introdutseeritud liikide ja sortide puhul ka fuksiaroosad või bordookarva.
Foto: Tiit Hunt, RMK loodusblogi

Viirpuudest okkaline elustara on turvaline pelgupaik väikestele lindudele ja sügisel, kui lehed on läinud, siis on suur tõenäosus, et leiate oksarägast mõne pisikese pesa. Viirpuu okkad ei olegi muuseas okkad, vaid astlad, mis on puu võsudest arenenud. Sel viisil on nad kindlalt puu küljes kinni ja ei murdu muidu kui koos oksaga, viirpuu puit on väga tugev ja raske, seda on kasutatud vastupidavust nõudvate esemete valmistamiseks.

Viirpuuviljad sobivad aga väga hästi toiduks ka inimestele, olles tõeliselt tervislik Eesti oma superfood, mis ainult ootab noppimist. Enim hinnatakse viirpuumarjade südametegevust toetavaid omadusi, aga olgem ausad, külma ja pimeda aja tulles kulub lihtsalt iga värske kodumaine vitamiiniamps marjaks ära. Venemaal, Kesk-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus viirpuumarjade kasutamine harjumuspärasem on, tehakse neist igasugu vahvat toidupoolist mahladest, moosist, marmelaadist jms-st magusast ja kleepuvast alkoholi baasil tehtud tinktuurideni.
Foto: Tiit Hunt, RMK loodusblogi

Nii et viimane võimalus minna marjule, enne kui ilmad päris ära keeravad ja linnuinvasioon puudest-põõsastest üle käib.

Lugu ilmus RMK loodusblogis.