Tordi etiketi uurimine viis suure üllatuseni
Selgus, et 100 grammine tükk seda torti annab 521 kcal ehk peaaegu sama palju nagu šokolaad. Edasi lugedes tuli välja, et 100 grammis on 10 grammi rasvu, 93 grammi süsivesikuid ja 12 grammi valke ehk kokku 115 grammi makrotoitaineid!
Täissuitsuvorsti puhul on teatavasti 100 grammi vorsti valmistamiseks kasutatud 140-150 grammi liha. Kuna suitsutamise käigus vorst kuivab ja muutub kergemaks, ongi selline asi võimalik.
Tekib küsimus, kuidas on trühvlitordist tehtud selline supertoit, milles on rohkem toitaineid, kui see loogiliselt mõeldes võimalik oleks. Ka kalorsus on Lõuna Pagarite trühvlitordil tunduvalt suurem (521 kcal) kui näiteks Reval Kondiitri (355,7kcal) või Eesti Leivatööstuse trühvlitordil (254 kcal).
Uurisin asja algallikast. AS Lõuna Pagarid peatehnoloog Ille Kilk ei kinnitanud supertordi teooriat. „Meil on juhtunud kahetsusväärne viga, süsivesikuid peab olema kirjas 73g, mitte 93g,” selgitas ta. Huvitaval kombel polnud keegi varem seda viga märganud.
Äsja avaldatud „Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringust” tuli välja, et toidu- ja joogikaupade märgistusi loeb alati 17%, sageli 37%, harva 29%, ainult esmakordselt ostmisel 10% ning 5% ei loe kunagi. Võrreldes 2014. aastaga on 2019. aastal vähenenud nende inimeste osakaal, kes mitte kunagi ei loe toidu- ja joogikaupade märgistusi 16%-lt 5%-le.
Põhiharidusega vastajad loevad harvemini tootemärgistusi (36% sageli või alati) võrreldes kõrgemalt haritutega (60% sageli või alati). Vanemaealised loevad sagedamini tootemärgistusi (65% sageli või alati) võrreldes noortega (47% sageli või alati).
Neist, kes loevad toidu- ja joogikaupade märgistusi uurivad 93% säilimsaega, 61% koostisosade loetelu, 38% toitumisalast teavet, 36% lisaaineid. Võrreldes 2014. aastaga on hakatud rohkem lugema säilimisaega ja koostisosade loetelu.
19% neist, kes loevad märgistusi, leiab alati info üles, 69% leiab sageli ning 7% leiab harva. Võrreldes 2014. aastaga on vajaliku info leidmine toidu pakendilt paranenud. 2019. aastal leiab 88% vastajatest alati või sageli info üles, 2014. aastal oli sama osakaal 81%.
13% usaldab alati ning 69% sageli pakendil esitatud teavet, 10% usaldab harva. Usaldus pakendil esitatud teabe osas on võrreldes 2014. aastaga kasvanud 72%lt 82%le. Rohkem usaldavad kõrgemalt haritud inimesed (86%) võrreldes madalama haridustasemega inimestega (71%).
Peamine probleem teabe lugemisega on seotud kirja suurusega, 71% vastajatest arvab, et esitatud teave on liiga väikses kirjas ning vastajate arvamus ei ole aastatega muutunud. 58% arvab, et oluline info on pakendil kehva paigutuse tõttu peidetud või halvasti näha, 2014. aastal oli nende inimeste osakaal, kes seda arvasid väiksem (45%).
