Ameerika Ühendriigid on seni pidanud vähetõenäoliseks, et Hiinast väljunud koroonaviirus Covid-19 hakkab laialt levima ka USA pinnal.

Halba eeskuju näitab avalikult president Donald Trump, kes andis eile pressikonverentsi, kus rääkis riiklikest abinõudest viiruse mõjudega võitlemisel. Pressikonverentsil eiras ta kõiki soovitatud ettevaatusabinõusid, surus kätt mitmel ametiisikul ja jagas nendega mikrofoni.

Kuna Trump oli hiljuti kohtunud Brasiilia presidendiga, kes võib olla nakatunud, siis jäi selline käitumine ajakirjanikele silma. Seni pole Trump midagi teinud, et ennast testida.

Levik on algusjärgus

Koroonaviiruse levik USA pinnal algas hiljem kui Euroopas. Täna kl 10 oli Ühendriikides 2329 nakatunut ja 50 surnut. Need numbrid hakkavad aga kiiresti tõusma, nagu on juhtunud ka Lääne-Euroopas.

Kui tõsiseks võib olukord USAs minna, sellele andsid vihje juba eelmisel kuul peetud kohtumisel USA haiguste kontrolli ennetamise keskuse töötajad ning mitme maailma ülikooli epidemioloogiaeksperdid.

Nad pakkusid välja numbrid, kui palju inimesi võib surra, kui paljud nakatuda ja kui paljud vajavad haiglaravi. Ennustused, mida oleks pidanud kuulama USA valitsus kohe, mitte alles nüüd, olid halvaendelised.

Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse spetsialist Matthew Biggerstaff pakkus välja neli stsenaariumit, mis põhinevad viiruse omadustel, sealhulgas sellel, kui nakkusohtlik see on ja kui tõsiseid haigusi viirus põhjustab. Ta jagas oma arvutusi poolesajale eksperdile, kirjeldades, milline mõju viirusel rahvastikule on ja mis võiks leviku peatada.

Ohus üle poole rahvastikust

Kõige halvema stsenaariumi puhul, kui viiruse leviku tõkestamisega ei tegeletaks, oleks tagajärjed vapustavad, märgib New York Times. Nakatuks 160-214 miljonit USA elanikku – USAs elab 327 miljonit inimest. Viirus leviks kuid või isegi üle aasta. Viiruse tagajärjel sureks 200 000 kuni 1,7 miljonit inimest.

Voodikohti ei jätkuks

Haiguste kontrolli ennetamise keskuse arvutuste kohaselt vajaks niisuguse leviku puhul haiglaravi 2,4-21 miljonit inimest, mis jooksutaks kogu USA tervishoiusüsteemi kokku, sest Ühendriikide haiglates on ainult 925 000 voodikohta. Vähem kui kümnendik neist on kriitiliselt haigetele patsientidele.

Nende katastroofiliste numbriteni jõudmist aitab vältida see, et viimastel päevadel on USA linnad, ettevõtted ja inimesed kodudes hakanud astuma samme nakkuse leviku piiramiseks, kuigi mitte kõik pole veel mõistnud olukorra tõsidust.

“Kui inimesed muudavad oma käitumist, ei saa neid ennustusi enam kasutada,” märkis epideemiate modelleerimisega tegelev Johns Hopkins Whitingi kooli kaasprofessor Lauren Gardner. “Kui me käitume asjakohaselt, siis on olukorra paranemiseks kõvasti ruumi.”

Asjakohaselt käitumine tähendab seda, et inimesi tuleb rohkem testida, teha kindlaks nakatunud inimeste varasemad kontaktid, vähendada elanike massikontakte, keelates kogunemised, reisimine ja võimaldades inimestel teha tööd kodust.

Kahe päeva jooksul suleti USAs paljud koolid ja kolledžid, spordivõistlused jäeti ära, Broadway teatrisaalid suleti, ettevõtted keelasid töötajatel töökohtadele tulemise ja järjest rohkem inimesi on teatanud, et nad järgivad nüüd soovitatud hügieeninõudeid. Ka riiki reisimisel on nüüd karmid piirangud, ent isegi, kui need vähendavad uute sissetoodavate nakkuste arvu, on riigis juba tuhandeid nakatunuid, kes on viirust levitanud.

Gripiga ei saa võrrelda – Covid-19 on ohtlikum

Haiglate voodikohtade vähesus on koroonaviiruse leviku tõttu tõsine probleem. Isegi tavalise hooajalise gripi puhul on USA riiklikud haiglad ülerahvastatud, parklatesse püstitatakse patsientidele telke ja inimesi hoitakse päevi intensiivipalatites.

Koroonaviirus põhjustab haiglatele ilmselt 5-10 korda suuremat koormust, ütles Nebraska ülikooli meditsiinikeskuse infektsioonispetsialist dr James Lawler New York Timesile. “Haiglad peavad hakkame kohe sellega tegelema, et olla valmis põrgulikult suure hulga inimeste aitamiseks,” lisas ta.

Dr Lawler esitles hiljuti Ameerika Haiglate Ühingu korraldatud vebinaril enda n-ö parimat võimalikku ennustust Ameerika haiglate ja tervishoiusüsteemi juhtidele. Tema hinnangul nakatub USAs koroonaviirusse 96 miljonit inimest. Sajast nakatunust viis vajab haiglaravi, mis tähendaks ligi viite miljonit inimest. Neist kaks miljonit vajavad intensiivravi ja neist poolte päästmiseks on vaja kopsude ventileerimise aparaate.

Lawleri ennustusel sureb USAs 480 000 inimest – seda nimetas ta konservatiivseks hinnanguks.

Võrdluseks – sel gripihooajal on USAs surnud gripi põhjustatud tüsistustesse 20 000-50 000 inimest. Erinevalt hooajalisest gripist võib aga koroonaviirusse nakatuda kogu rahvastik.