Uus koroonaviirus on gripist tunduvalt surmavam, aga seda saab paremini kontrolli all hoida
“See viirus ei ole SARS, see pole MERS ja see pole gripp. See on ainulaadne viirus, millel on ainulaadsed omadused,” rääkis Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom.
Ta märkis, et nii Covid-19 kui ka gripp põhjustavad hingamisteede haigusi ja levivad samamoodi – piisknakkusena. Ent Covid-19 ja gripi vahel on ka mõned olulised erinevused.
Hea on see, et Covid-19 ei levi sama tõhusalt kui gripp – vähemalt praegu kogutud andmete põhjal saab sellise järelduse teha.
Peale selle saab positiivse poole pealt välja tuua fakti, et kui grippi kannavad edasi ka inimesed, kes on nakatunud, aga kes pole veel haigestunud, siis Covid-19 puhul ei paista see nii olevat.
Adhanomi sõnul on Hiinast saadud tõendusmaterjali, et ainult ühel protsendil inimestel, kelle nakatumine on kinnitust leidnud, pole nähtavaid sümptomeid ja enamikul neist juhtudest ilmnevad sümptomid kahe päeva jooksul.
See on hea sellepärast, et väga väike osa nakatunud inimestest jäävad nii-öelda anonüümseteks haigeteks, kellel pole haigusnähtusid, aga kelle elu on ohus ja kes levitavad viirust.
Gripp kulgeb kergemini kui Covid-19
Veel üks oluline, aga negatiivse tähendusega erinevus gripi ja uue koroonaviiruse vahel on see, et COVID-19 põhjustab raskemat haigust kui hooajaline gripp.
“Kui paljud inimesed kogu maailmas on saavutanud immuunsuse hooajalise gripitüve vastu, on COVID-19 uus viirus, mille vastu pole kellelgi immuunsust. See tähendab, et rohkem inimesi on nakkustele vastuvõtlikud ja osa põevad haiguse raskelt läbi,” selgitas WHO peadirektor.
Covid-19 on võrreldes gripiga tunduvalt surmavam. Globaalselt on 3,4% kinnitatud Covid-19 juhtumitest lõppenud inimese surmaga. Hooajaline gripp tapab tavaliselt aga vähem kui 1% nakatunutest.
Adhanomi sõnul on meil olemas hooajalise gripi vaktsiinid ja ravimid, kuid uue koroonaviiruse vastu neid ei ole. Uuringud aga käivad ja väljatöötamisel on rohkem kui 20 vaktsiini, lisas ta.
Koroonaviirust saab piirata
Adhanom tõi aga välja, et hooajalist grippi pole võimalik ohjeldada sellisel moel nagu uut koroonaviirust. Hooajalise gripiga võitlemisel ei tuvastata nakatunud inimesi ja neid ei isoleerita, kuid koroonaviiruse puhul seda tehakse. See takistab nakkuse levikut ja päästab elusid.
WHO peadirektor võttis kõik need praeguseks kogutud teadmised kokku nii: Covid-19 levib gripist vähem tõhusalt, viiruse ülekandumist ei paista põhjustavat inimesed, kes pole haigestunud, Covid-19 põhjustab raskemat haigust kui gripp, vaktsiine ega ravimeid veel pole, aga viirust saab kontrollida.
Erinevused gripi ja Covid-19 vahel tähendavad, et koroonaviirust ei saa ravida nii nagu grippi. “Kuid sarnasusi on piisavalt selleks, et riigid ei peaks alustama nullist,” ütles Adhanom.
Kaitsevahenditest on suur puudus
Adhanomi sõnul on aga WHO mures sellepärast, et riikide reageerimisvõimet viirusega võitlemisel ohustab tõsiselt kaitsevahendite puudus. Arstidel, õdedel ja teistel eesliinil töötavatel inimestel on puudus kinnastest, maskidest, respiraatoritest, kaitseprillidest ja kitlitest ning see seab nad ohtu.
“Me ei saa viirust peatada, kui me ei kaitse meditsiinitöötajaid,” lausus Adhanom.
Hinnad on laes
Kirurgiliste maskide hinnad on tema sõnul tõusnud kuus korda, viiruseosakeste levikut takistavad respiraatorid on varasemast kolm korda kallimad ja kitlite hind on kerkinud kaks korda. “Tarnimine võtab aega kuid, turumanipulatsioonid on üldlevinud ja kaupa müüakse tihtipeale kõrgeima hinna pakkujale,” märkis ta.
WHO on saatnud ligi pool miljonit kaitsevahendite komplekti 47 riiki, kuid varud on ammendunud. “WHO hinnangul on iga kuu vaja viirusega võitlemiseks 89 miljonit kaitsemaski, 76 miljonit kaitsekinnaste paari ja 1,6 miljonit prillipaari,” lausus peadirektor.
WHO teeb koostööd riikide valitsustega, tootjate ja meditsiinikauba tarnijatega, et suurendada kaitsevahendite tootmist ja kindlustada selle jõudmine suure riskitasemega riikidesse. Globaalselt peaks kaitsevahendite tarneid suurendama 40%, ütles Adhanom.
“Kutsume tootjaid üles kiiresti suurendama tootmist, et rahuldada nõudmist ja garanteerida kaitsevahendite tarneid,” lisas ta.
WHO on kutsunud riikide valitsusi üles toetama kaitsevahendite valmistajaid, et nad saaks tootmist suurendada. WHO on palunud lihtsustada ka kaitsevahendite ekspordireegleid.
“Küsimus on solidaarsuses,” sõnas Adhanom. “Seda olukorda ei saa lahendada WHO või üks tööstusharu üksi. See nõuab meilt kõigilt koostööd, et kindlustada kõigis riikides nende inimeste kaitse, kes kaitsevad kõiki teisi inimesi.”
