VALVEAPTEEKIDE VAEVAD | Elage nagu hamstrid! Koguge koju ravimivarusid! Nii õpetavad perearstid ja ravimiamet
Maaleht tõstatas artiklis „ILMA ROHUTA: EMO juhid peavad valveapteekide vähesust ohuks rahva tervisele.” küsimuse, miks on Eesti498 apteegist, vaid kolm valveapteeki? See teeb ühe valveapteegi 441 606 elaniku kohta.
Kas totaalne valveapteegitus Eestis võib olla ohtuks inimeste elule ja tervisele? Nii küsisime soovides teada, kas olukord on normaalne või mitte.
Kui soovite valveapteekide vähesuse või hoopis olukorra normaalsuse kohta oma arvamust avaldada siis tehke seda artikli kommentaarides või kirjaga meilile rein.sikk@maaleht.ee.
Ravimiameti poolt vastas Maalehe küsimustele tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe.
Kas peate normaalseks, et valveapteegid on vaid Tallinnas ja Tartus?
Muidugi võiks olla kõikjal, kus inimesed seda vajavad. Eraettevõtjaid ei saa kohustada valveapteeke pidama. Valveapteegi avamine on tegevusloa omaja otsus, mida tehakse kaalutledes majanduslikke võimalusi.
Miks pole valveapteeke väljaspool Tallinna ja Tartut?
Sellest ajast, kui apteegid on eraomandis, ei ole enam kohustust valveapteeki pidada. Tallinnas on valveapteekide pidamiseks kuulutatud välja hange – kandideerida saavad kõik apteegid. Teenuse eest maksab Tallinna linn. Tartus on linnavalitsusel ja Raekoja apteegil kokkulepe, et raepteek töötab ka valveapteegina.
Kas valveapteekide puudumine mujal Eestis võib tekitada ohtu inimeste elule ja tervisele? Kuidas talitada arstirohu vajajal Narvas, Obinitsas, Avinurmes, Kärdlas, Kuressaares riigipühade ajal, mil kogu riigis on lahti vaid 2-3 valveapteeki ja needki Tallinnas ning Tartus?
Ravimite kättesaadavus on Eestis hea, kuid selge on see, et ettevõtjad eelistaksid pidada apteeki seal, kus käib kõige rohkem inimesi.
Eestis on palju kohti, kus pole apteeki või on see avatud vaid vähestel tundidel nädalas ja see on ennekõike seotud majanduslike ning regionaalpoliitiliste teemadega (lahkuvad töökohad, suletakse koolid, pangad, postkontorid, poed, arstid jne).
Kohalikel omavalitsustel on võimalusi ettevõtjaid toetada või teatud juhul teha ettepanekuid apteegi avamiseks, kui nad seda vajalikuks peavad.
Inimene, kes tarvitab regulaarselt ravimeid, peaks jälgima, et tal oleks kodus piisav ravimivaru, mis välistab selle, et ootamatu tervisliku olukorra tekkimisel ei ole vajalikku ravimit kusagilt võtta.
Vajaduse korral saab, kui patsient vajab koheselt ravimit, selle EMO-st või kiirabist (seda juhul, kui tõesti esineb vajadus erakorralise meditsiinilise abi järele). Samuti tegutseb Eestis kaks internetiapteeki, mille kaudu saab ravimeid koju või selle lähedusse tellida.
Kelle poolt ja mis seaduste alusel määratakse Eestisse valveapteegid?
Ükski seadus ei kohusta valveapteeke asutama.
Sellest ajast, kui apteegid on eraomandis, ei ole enam kohustust valveapteeki pidada.
Kust saab tavakodanik infot selle kohta, kas, kus ja millal apteegid töötavad?
Maakonnas, kus on valveapteek (st Tartumaa ja Harjumaa) peab iga apteegi uksel olema vastav teave. Kui on kiiret ravimabi vaja, siis helistatakse suure tõenäosusega kiirabile või perearsti nõuandeliinile – seal saab kindlasti vastava info.
Kiirelt arstirohtu hädasti vajajail soovitatakse pöörduda EMOdesse, aga kas need pöördumised ei pikenda seal niigi pikki järjekordi ning ei nõua lisatööjõudu, mida saaks mujal ja paremini kasutada?
Kui on ettenägematu haigushoog, siis ongi abi saamiseks perearsti nõuandeliin, kiirabi, EMO. Väiksemate tervisemurede korral (nt peavalu, nohu, köha) saab kasutada kodus varuks olevaid võimalusi ja ravimeid ning vajadusel minna apteeki, kui see avatud on.
Kes ja kuidas peaks korraldama selle, et inimesel oleks kõigis suuremates linnades sh kõigis maakonnakeskustes võimalik arstirohte osta nii öösiti, pühapäeviti kui ka riigipühade ajal?
Kohustusi saab panna seadustega.
Korraldada saavad aga ka kohalikud omavalitsused juba praegu rääkides ettevõtjatega tingimused läbi. Lihtne see ilmselt ei ole, sest tööjõupuudus proviisorite osas on suur ja võib juhtuda, et nt tööjõupuudusel/vähesest tulust lähtuvalt ei soovigi ükski apteek öövalveteenust osutada.
***
Maalehe küsimustele vastas ka Viljandi perearstikeskuse doktor Helve Kansi kes on ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige.
Kas valveapteekide puudumine mujal Eestis peale Tallinna ja Tartu võib tekitada ohtu inimeste elule ja tervisele?
Uudised suurtest elektrikatkestustest maal on pannud mõtlema globaalse mõttemaailmaga inimesi, kas eesti inimene jääb ellu kui saabub suuremat sorti kriis. Kõige haavatavamad pidavat olema linnainimesed, kes elavad korteris. Kes pole harjunud hoidma kodus esmatarbevahendite varu, millega püsida elus vähemalt nädala situatsioonis, kui ei toimi toidupoed, apteegid, bensiinijaamad jne.
Tagavarade soetamiseks ei ole linnas praegu vajadust. Peale tööd saab läbi astuda toidupoest või süüa toitlustusasutuses. Isegi kui öösel tekib isu kartulikrõpsude järele, on võimalus poodi astuda ja saab hetkehimu rahuldada. Tiheasustuses on inimesi palju, kes poes käivad ja küll öösekski teenindajaid leiab. Hajaasutustes aga ei jätku inimesi päevalgi toidupoes või apteegis töötama, vaevalt siis ööseks personali leiab.
Paraku maainimesed on hoopis teisest puust. Rääkimata toidutagavaradest, on kodus olemas ka esmatarbe ravimid. Et alandada kõrget palavikku, vaigistada valu. Olemas haava peale panemiseks plaaster või side.
Koduapteek on selline nagu lapsepõlvekodus, sest just sealt pärinevad ka teadmised, kuidas end ja oma pereliikmeid aidata. Sellised teadmised antakse edasi põlvest põlve. Maal elav patsient hoiab kodus ka krooniliste haiguste jaoks vajaminevate ravimite varudel silma peal, sest apteek ei asu üle tänava ja kes teab, kunas jälle „linna“ asja on ja kuidas sinna pääseb. Maainimene on tavaliselt kriisi eest kaitstud, kuna elu on dikteerinud mõtteviisi, et peab olema ootamatusteks valmis.
Kas ravimi puudumisel peaks EMO-sse pöörduma?
EMO-sse ei pea pöörduma ravimi puudumisel, vaid siis kui kodus olevate ravimitega jäädakse hätta ja tervislik seisund ikkagi halveneb. Retsepti alusel müüdavad ravimid määratakse vajadusel peale arsti poolt teostatud läbivaatust ja otsust, seega ei saa rääkida EMO koormuse tõusust lihtsalt arstirohu hädasti vajamise tõttu.
EMO-des määratud retseptiga väljastatavate ravimite kätte saamiseks öösel, pühapäeval ja pühade ajal tuleks vastavatel osapooltel - EMO ja apteek - teha piirkonnas toimivad otsused. Loodetavasti on võimalik apteekidega kokku leppida tegevused, kuidas saaksid patsiendid kätte need ravimid, mis on välja kirjutatud puhkepäevadel.
Näiteks võiks olla EMO juures proviisorapteek või filiaal, kus on hea omavaheline koostöö, et apteegis oleksid olemas vajalikud ravimid ning ennetada tarneraskustes olevate ravimite ordineerimist valvekorras olevate arstide poolt.
