Kas totaalne valveapteegitus Eestis võib olla ohtuks inimeste elule ja tervisele? Nii küsisime soovides teada, kas olukord on normaalne või mitte.

Kui soovite valveapteekide vähesuse või hoopis olukorra normaalsuse kohta oma arvamust avaldada siis tehke seda artikli kommentaarides või kirjaga meilile rein.sikk@maaleht.ee.

Jätkame teema põhjalikumat avamist. Vastab Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Aile Kaasik.

Kas peate normaalseks, et valveapteegid on vaid Tallinnas ja Tartus?

Valveapteegid on kindlasti vajalikud ka suuremates maakonnalinnades ja eriti veel nendes, kus on erakorralise meditsiiniosakonnad, mis töötavad 24/7.

Igapäevast valvetööd tehes EMOs tunneme me väga puudust valveapteekidest.

Pikemate pühade ajal on EMO personali töölaual alati nimekiri töötavate apteekide tööaegadest ja asukohtadest Rakveres. Kahjuks on selliseid apteeke vähe ja asuvad suurtes kaubanduskeskustes ning nagu ikka pühad piiravad tööaega.

Lähim valveapteek asub Rakvelele Tallinnas Lasnamäel. Ja mis seal salata, on juhtumeid, mil patsiendid on ka sinna sõitnud öösel, et ravimit kätte saada.

Kas valveapteekide puudumine mujal Eestis võib tekitada ohu inimeste elule ja tervisele?

Elu see just ohtu ei sea, sest alati saab pöörduda EMOsse või kutsuda kiirabi. Küll aga võib see tekitada probleeme tervisele ja pikeneda paranemiseks kuluvat aega.

Näiteks kui antibiootikum kirjutatakse välja laupäeva öösel ja patsient ei ela ka Rakveres, siis sõidab koju kuhugi kaugesse külla. Tal puudub transport, et järgmisel päeval minna suures kaubanduskeskuses avatud apteeki ja siis saab ravimi alles esmaspäeval, kusagilt elukoha lähedasest apteegist.

Hea oleks kui enne koju sõitmist saaks ta ravimi välja osta ja vastavalt juhendile kasutama jakata.

Inimeste sotsiaalsed võimalused on erinevad. Meil on olnud juhtumeid patsientidega, kes pole apteekide suletuse tõttu peale tööaja lõppu saanud ravimeid välja osta. Siis on järgnenud nädalavahetus. Nii on ta suundunud maale koju ja toodud paari päeva pärast EMOsse kiirabiga tagasi, kuna pole saanud vajalikke ravimeid tarvitada.

Kahjuks tänase päeva erakorralise meditsiini teenuse rahastamise mudel ja töökorraldus pole korraldatud nii, et EMOdes oleks vajalike ravimite arsenal ja ka võimalus ravimeid kaasa inimestele kaasa anda.

Millised on Rakvere EMO kogemused, kui palju pöördutakse teie poole pelgalt apteegist saadava arstirohu vajaduses nii öösiti kui ka pühapäevadel ja riigipühade ajal?

Meie poole pöördutakse korra või paar igapäevaselt. Pöördujate arv tõuseb kui on mitu päeva järjest kestvad pühad.

Põhilised probleemid on erinevad valud näiteks peavalu, hambavalu, viirushaiguste sümptomkontroll-nohu ja ninakinnisus, köha.

Viirushaiguste perioodil kuuleme me väga sageli ja paljudel juhtudel just lastevanemate suust EMOsse pöördumise põhjusena lauset, et lapsel on palavik, aga meil pole kodus ühtegi ravimit palaviku alandamiseks ja tulime EMOsse. Ravimit ju ostma minna ei saa, sest apteegid on suletud.

Kui apteegis tegeleb rohusoovijaga vaid üks apteeker, siis kui mitu inimest peab EMOs inimesega tegelema? Kas see on ressursi raiskamine või mitte?

EMOs tegeleb patsiendiga kindlasti rohkem kui 1 inimene. Esmalt triaažiõde ja siis edasi ka EMO töötsoonis olev õde. On olukordi, mil tuleb ka arst kaasata.

Kuidas tuleks Teie arvates olukord lahendada?

Olukorda lahendaks kindlasti kui igas suuremas linnas oleks kasvõi 1 valveapteek. Kui see oleks ilmvõimatu ühe apteegi puhul nii korraldada, siis miks erinevad apteegid ei võiks korraldada valveringi. Lihtsalt kokku leppida, et millal keegi on avatud.

Kui see ei oleks teostatav, siis leevendaks olukorda kui oleks mõni apteek oleks avatud pikemalt, kasvõi südaööni ja mõni apteek näiteks avataks varem kell 7.

Variante on erinevaid. Kõik sõltub tahtest.